Tule praktiklae ( mai 2023)

Page 7

TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE

SINU USALDUS VÄÄRNE PARTNE R

VĂ€ljaande koostas Delfi Meedia erilahenduste ja sisuturunduse osakond MAI 2023

TULE ÕPI BUSSIJUHIKS!

Ootame bussijuhi koolituskursusele nii mees kui naissoost isikuid, kes on huvitatud bussijuhi elukutse omandamisest ja bussijuhina töötamisest. Koolituskursuse edukal lÀbimisel on garanteeritud tööle asumine bussijuhina Harju maakonna liinidel

KOOLITUS ON TASUTA

Pakume meeskonnaga liitujale

‱ kindlat tööd ja kindlat palka

‱ toetavat- ja abistavat vĂ€ljaĂ”pet

Koolitusel osalemiseks vajalik B-kategooria juhiloa, staaĆŸ vĂ€hemalt

2 aastat ning lÀbitud lÔppastme koolitus, vanus vÀhemalt 24 eluaastat

AS SEBE baas asub aadressil Sarruse tn 3, LasnamÀe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13816

TĂ€psema info saamiseks helista telefoni numbrile +372526 1082

Kui eelnev kirjeldus Sind kÔnetas, saada oma CV aadressile cv@sebe.ee

www.sebe.ee

Arto Aas: mida raskem

Ôpingutel

ja praktikal, seda lihtsam tööl

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas ĂŒtleb, et praktikante vajavad nii Ă”pilased, tööandjad kui ka Eesti majandus. Üha rohkem on ettevĂ”ttes praktikandina alustanutest kasvanud juhte.

Möödas on ajad, mil praktika oli valdavalt Ă”pilase jaoks tĂŒĂŒtu formaalsus ning ettevĂ”tetele odav vĂ”i tasuta ajutine tööjĂ”ud. Kui praktikant teeb teadliku valiku ning ettevĂ”te temasse maksimaalselt panustab, saab sellest kasu kogu ĂŒhiskond.

Mida ootavad ettevÔtted praktikantidelt ja mida praktikandid ettevÔtetelt?

Eestis on tööjĂ”u ja kvalifitseeritud töötajate puudus ning lĂ€hiaastatel see paraku ainult sĂŒveneb. See tĂ€hendab, et vĂ”itlus heade töötajate nimel muutub veelgi tugevamaks ning eriti karmiks lĂ€heb konkurents noorema pĂ”lvkonna pĂ€rast, kellest paljud on vĂ€rsked koolilĂ”petajad. Just inseneeria-, tehnoloogiaja tööstusvaldkonnas kurdetakse sageli, et noori töötajaid on vĂ”imatu leida.

PraktikavĂ”imaluse pakkumine peaks olema tööandjatele heas mĂ”ttes kohustus vĂ”i kavalus, kuidas leida endale head inimesed vĂ”imalikult vara ehk enne, kui konkurendid nad Ă€ra napsavad. Samuti on see tööandjate panus sellesse, et Ă”ppimine ehk haridus ja tööturg kĂ€iksid ĂŒht sammu.

Kas praktikantidest rÀÀkides rÀÀgime vaid noortest?

Praktikandid on klassikaliselt tĂ”esti nooremapoolsed, nii ĂŒlikoolide kui ka kutsekoolide Ă”pilased. Tuleb aga arvestada tööjĂ”uturu trende ja muutusi haridusmaastikul, kus inimesed mitu korda elu jooksul eriala vahetavad. Eesti tudengite ja kutsekoolide Ă”pilaste

VĂ€ljaandja: Delfi Meedia AS

keskmine iga on vÀga kiirelt kasvanud. Asutakse Ôppima nii teist kui ka kolmandat korda ning oleks ju vÀga hea, kui need inimesed ei teeks seda lihtsalt hobi korras, vaid asuksid pÀrast praktikat sellel alal ka tööle.

Milline on korralduslikus ja sisulises mÔttes parim praktika?

Alustaksin praktikandi vaatevinklist – ta peab tegema teadliku valiku. PraktikavĂ”imalusi on palju, aga ei tohiks valida esimest, mis lihtsalt silma jÀÀb. Praktika ei tohiks olla tobe formaalsus vĂ”i linnuke, mis vaja Ă”pingute jooksul kirja saada. Kui see suhtumine ja eelhoiak on paigas, on edasi juba lihtsam. SeejĂ€rel tulebki otsida ettevĂ”te ja praktikakoht, mis ka tegelikult huvi pakub. Kui praktikandi suhtumine on ĂŒkskĂ”ikne vĂ”i pealiskaudne, on see nii tema enda, kooli kui ka ettevĂ”tte jaoks aja ja energia raiskamine. Praktikakoht ja selle korraldamine nĂ”uab ju ka tööandjalt pingutust ja kulutusi.

Edukamatel ning suurematel ettevĂ”tetel on aastatega vĂ€lja kujunenud sĂŒsteemid ja mudelid, kuidas praktikantidega ning praktika korraldamisega toime tulla. NĂ€iteks tegeleb praktikandiga sĂŒsteemselt juhendaja, kogenud kolleeg, kes oskab Ă”petada. Õige valiku langetamisele saavad kaasa aidata ka kool ja pereliikmed.

Praktikant ei tohi jÀÀda lihtsalt ettevÔttesse omapÀi avastama. Praktika peab olema ettevÔtte spetsiifikat maksimaalselt arvestav. Samuti liigub

maailm sinnapoole, et praktikantidele makstakse ka tasu. Suuremad ettevĂ”tted vĂ€rbavad igal aastal kĂŒmnete kaupa praktikante.

Praktikant ei ole tasuta ajutine tööjÔud. Selline mentaliteet on Ônneks kadumas, niisuguse suhtumisega kaugele ei purjeta. Praktika ei ole formaalsus, mida kiirelt ja möödaminnes teha. Nii kool, praktikant kui ka tööandja peaksid seda heas mÔttes maksimaalselt ja sisuliselt Àra kasutama. Samuti Ôpib juhendaja praktikanti Ôpetades alati ka ise midagi uut.

Milleks tĂ€psemalt on tööandjate keskliidu konkurss „Praktik Cum Laude“ ellu kutsutud? Konkurss ongi loodud selleks, et kĂ”ike praktikaga seonduvat juurutada ja esile tĂ”sta. Nii tööandjad kui ka majandus vajavad praktikante. Sobival töötajal on vajalikud teoreetilised teadmised ja praktilised oskused ning praktika ongi see koht, kus need kaks asja kokku viia. See vĂ”imaldab Ă”pilastel nĂ€ha reaalset elu töökohas ning ettevĂ”te saab praktikantidelt vĂ€rskemaid teadmisi ja uut oskusteavet. Konkursil nĂ€eme, et kĂ”ige tublimad ja usinamad praktikandid asuvadki pĂ€rast ettevĂ”ttesse tööle. MĂ”nest praktikandist on sirgunud kĂŒmmekonna aastaga ettevĂ”tte tippjuht. Selliseid edulugusid on Eestis kĂŒll ja veel.

Mida veel praktikantidele soovitaksite?

Loodusteaduste, reaalainete ja tehnoloogiasektoris on sobivatest töötaja -

Erilahenduste ja sisuturunduse osakonna juht: Irmeli Karja, irmeli.karja@delfi.ee

Reklaam: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@delfi.ee

test kÔige suurem puudus ning kindlasti jÀtkub seal headele inimestele tööd ja leiba ehk need ametid tagavad kÔrge palga ja vÔimaluse ka rahvusvahelist karjÀÀri teha.

Noortel vĂ”ib mĂ”nikord olla soov kergema vastupanu teed minna, aga soovitan mĂ”elda sellele, et kui tĂ€na rohkem pingutada, tasub see viie vĂ”i kĂŒmne aasta pĂ€rast kindlasti Ă€ra ja toob ka palju ilusama palganumbri. Mida raskem on Ă”pingutel ja praktikal, seda lihtsam on pĂ€rast.

Mis ĂŒhendab parima praktikakoha vĂ”itnud ettevĂ”tteid? Millega nad silma paistavad?

Reeglina on tegu Eesti suuremate ja edukamate ettevĂ”tetega. Praktikasse panustamine kĂ”neleb ka juhtimiskvaliteedist ja -kultuurist – noorte ja uute töötajatega tegeletakse ning nende koolitamisse panustatakse juba varases etapis. Sellistel ettevĂ”tetel on reeglina ĂŒlikoolide ja kutsekoolidega koostöölepingud ning tĂ€nu sellele panustavad nad ka hariduse kvaliteedi tĂ”stmisse. Need ettevĂ”tted pole teinud ĂŒksikuid sĂ€hvatusi, vaid pĂŒhendunud praktikantidele aastaid. See kannab vilja, sest konkurents on tööturul andekate inimeste vĂ€rbamisel vĂ€ga tihe.

RĂ”hutaksin ka seda, et tegemist on olulise osaga tööandja brĂ€ndingust. Praktikasse, haridussĂŒsteemi ja noortesse panustamine lisab neile tööotsijate silmis ihaldus- ja usaldusvÀÀrsust.

Keeletoimetaja: Kaire Puumets-SÔber

TrĂŒkk: AS Printall

Kujundaja: Marju Viliberg
Foto: Jarek JÔepera
UKU ADRIAN ILVES
MAI 2023 3 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE

SK ID Solutionsis saad kĂ€ed kĂŒlge panna juba esimesest pĂ€evast

Kui otsid vĂ”imalust teostada praktikat ettevĂ”ttes, mis annab vĂ”imaluse vastutada ning olla osa professionaalsest ja sujuva sĂŒsteemina toimivast meeskonnast, vĂ”ib SK ID Solutions (SK) olla just sinule sobiv.

SK ID Solutions vĂ”imaldab enam kui neljal miljonil inimesel ĂŒle Baltikumi kasutada enda poolt loodud lahendusi, nagu Mobiil-ID ja Smart-ID, oma isiku turvaliseks tuvastamiseks, tehingute kinnitamiseks ja digitaalseks allkirjastamiseks. Teist sellise mastaabiga teenuseid pakkuvat ettevĂ”tet Baltikumis ei ole, seega on iga meie töötaja panus oluline. SK-s on 87 töötajat ja erinevaid ametikohti, kuhu tulla praktikale vĂ”i tööle, on mitmeid.

Kuidas praktikale kandideerides silma paista?

SK-s soovime praktikandile pakkuda tegelikku töökogemust, mis oleks vÀÀrtuslik ka edaspidises tööelus. SK eelistab nii praktika kui ka tööotsijate hulgas neid, kellel on meie valdkonna vastu huvi ning kes oskavad pakutavaid ĂŒlesandeid siduda oma Ă”pingutega. SeetĂ”ttu paistavad alati paremini silma need kandidaadid, kes on oma CV ja kaaskirja kohandanud pakutavale positsioonile vastavaks. Meie jaoks on oluline iga töötaja ja praktikant – tahame nĂ€ha, et ka meie oleme talle olulised.

Oma kogemusi jagavad kolm tÀnast SK töötajat, kes lÀbisid ettevÔttes praktika!

Liis Koskaru, andmeanalĂŒĂŒtik: isegi kui sa ei tea, siis proovi! „AndmeanalĂŒĂŒtikast ei teadnud ma enne praktikale tulekut midagi, ettevĂ”ttest aga kĂŒll, sest just oli turule tulnud Smart-ID. See kĂ”ik tundus mulle huvitav. Praktikal olles hakkasin kohe reaalseid andmeid analĂŒĂŒsima ja raporteid tegema, mis oligi kĂ”ige pĂ”nevam – Ă”ppisin iga pĂ€ev midagi juurde. Kindlasti vĂ”iks praktikal olles kĂ”ike julgeda proovida, sest ainult nii saad praktika lĂ”pus teada, kas see amet sobib sulle. Ei tasu karta, vaid proovida!“

Hans LÀtt, juunior-turvaspetsialist: mul ei olnud keeruline otsustada, kus ettevÔttes praktikat sooritada soovin

„Paar kuud pĂ€rast kooli algust sain SK ID Solutionsi tööle, seega ei olnud mul keeruline otsustada, kus ettevĂ”ttes praktikat sooritada soovin. Teadsin, kui palju erinevaid spetsia -

liste SK-s töötab, ja olin kindel, et saan siit tugeva pÔhja edasiseks arenguks. Praktikal omandatud kogemus on kindlasti hindamatu, kuna sain nÀha, kuidas teatud protsessid ja osakonnad reaalselt töötavad. Olen suhteliselt praktiline inimene ning Ôpin kÔige paremini just ise töid lÀbi proovides. Sooritasin praktika testijate meeskonnas, seega sain palju uusi teadmisi testimise ning tarkvaraarenduse kohta, nÀiteks kuidas liigub info ettevÔtte ja arendajate vahel ning millised sammud tÀpselt rakenduse arendamisel lÀbitakse. Teoreetilist ning praktilist osa paralleelselt Ôppides oli minu areng kindlasti kiirem, kui see oleks olnud ilma praktikata.

Soovitan kindlasti SK-sse praktikale tulla, sest ettevĂ”ttes on palju laia silmaringiga spetsialiste ning neil kĂ”igil on oma valdkonna kohta pĂ”nevat Ă”petada. Kui pidin praktikandina teiste osakondadega suhtlema, sain alati kiiresti abi ning lisaks kĂŒsitule ka laiemaid teadmisi.“

Kaisa KeskĂŒla, nĂ”uetele vastavuse ja andmekaitse spetsialist: tahtsin nĂ€ha, kuidas pĂ€riselt tehakse edulugusid!

„Kui sain vĂ”imaluse programmi „Vali IT!“ kaudu SK ID Solutionsis praktika sooritada, ei kahelnud ma hetkekski, kas sellest vĂ”imalusest kinni haarata vĂ”i mitte. Üheks pĂ”hjuseks oli esialgu kindlasti vĂ”imalus nĂ€ha ja katsuda, kuidas pĂ€riselt tehakse selliseid edulugusid nagu Smart-ID ja Mobiil-ID. Minu jaoks oli praktika SK-s sĂ”na otseses mĂ”ttes elumuutev kogemus. Kuna tulin tĂ€iesti teiselt alalt, siis oli praktika mulle esimene kokkupuude IT ja usaldusteenustega. Olin praktikal projektijuhina. TagantjĂ€rele tundub mulle, et see on ideaalne stardipositsioon, kust alustada, sest projektijuht peab olema kursis projekti kĂ”igi aspektidega (Ă€ri, nĂ”uded, teenuse tehniline pool jne) ning samas tundma hĂ€sti ka ettevĂ”tte protsesse ja praktikaid. VĂ”ib öelda, et praktika oli minu jaoks intensiivkursus, mis andis vĂ€ga hea pĂ”hja hiljem pĂ€riselt SK-s tööle asumiseks.“

SK ID Solutionsi 5 soovitust praktikandile

Julge proovida! V alesid valikuid ei ole, ainult saadud kogemused ja meie endi oskus kogemusi mÔtestada.

Ära pelga abi paluda! Proovi ja pinguta, aga kui tunned, et oled omadega jĂ€nni jÀÀnud, siis Ă€ra jÀÀ ĂŒksi pusima, vaid kĂŒsi abi

Vigu teha on okei! KÔike ei pea kohe oskama ja eksimuste kaudu tulevad sageli kÔige vÀÀrtuslikumad Ôppetunnid.

Loo tutvusi! Suhtle ka kolleegidega vĂ€ljastpoolt oma tiimi – vĂ”id endalegi ĂŒllatuseks avastada töö, mida polnud kunagi isegi kaalunud.

Sea endale eesmÀrgid! Jaga neid ka oma praktikajuhendajaga, et ta oskaks sind nende saavutamisel toetada.

SK ID SOLUTIONS
DevSecOps meeskond tiimipÀeval
MAI 2023 5 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE
Foto: Gertu Djakov

Tulevane tipptegija, alusta oma karjÀÀri ESTPLYs!

JĂ”geva kĂŒlje all Viruveres valmis mĂ”ned aastad tagasi Euroopa ĂŒks moodsaimate tootmisseadmete ja infrastruktuuriga vineeritehaseid – Estonian Plywood AS. Noor ettevĂ”te pakub nii ettevĂ”ttesisest karjÀÀri kui ka kutse- ja ĂŒlikoolides tehnilisi erialasid ja tootmiskorraldust Ă”ppivatele tudengitele praktika lĂ€bimise vĂ”imalust.

Metsamaterjali maksimaalne vÀÀrindamine Eestis

Estonian Plywood ehk ESTPLY on osa tööstuskontsernist Lemeks Grupp, kes on ka ĂŒks suuremaid metsavarumisettevĂ”tteid. See vĂ”imaldab ESTPLY vineeritehasel hankida piisavas koguses kodumaist toorainet aasta lĂ€bi. Lemeks Grupp on lĂ€binisti Eesti ettevĂ”te, kelle missioon on kodumaise metsamaterjali maksimaalne vÀÀrindamine just siin, Eestis.

ESTPLY tehases toodetud kasevineeri eksporditakse peamiselt Euroopa suurimatele tööstusklientidele ja edasimĂŒĂŒjatele. ESTPLY vineeri kasutatakse kerghaagiste, raskeveokite haagiste, mööbli, pakendite, betoonitöödeks vajalike raketiste jpm valmistamiseks.

Pane end proovile tipptasemel tehnoloogiaga varustatud vineeritootmises

Rohkem kui 20 000 m2 suuruse pĂ”randapinnaga ESTPLY vineeritehases töötab ligi 190-liikmeline kollektiiv, kes ei pea ennast lihtsalt töökaaslasteks, vaid ĂŒhtehoidva meeskonnana liigutakse ĂŒhiste eesmĂ€rkide suunas ja tulemuste kĂ”rval on oluline ka töörÔÔm!

Tehase rohkem kui 20 tootmisliini on varustatud tipptasemel tehnoloogiaga ning seetĂ”ttu ka kĂ”ige pĂ€devam ja kogenum tehnikaosakonna töötaja ĂŒksluisust vĂ”i vĂ€ljakutsete puudust kartma ei pea. Suure meeskonna hulgast leiab rohkelt pĂ€devaid kolleege, kelle kĂ”rvalt on praktikandil vĂ”imalik uusi teadmisi ja oskusi omandada.

ESTPLYs saab praktikant kogu tootmisprotsessist ĂŒldise arusaama ja koolis omandatud teoreetiline baas kinnistub praktiliste ĂŒlesannete kaudu. Iga praktikant saab endale isikliku mentori ja tal on vĂ”imalus reaalselt tööd teha ehk panustada

ettevÔtte kÀekÀiku. Just seepÀrast vÔib noorele tehnikahuvilisele praktika lÀbimine kaasaegses töökeskkonnas anda motivatsiooni Ôpingute jÀtkamiseks ja oma edasise karjÀÀri kujundamiseks.

Praktikantide vĂ€rbamisest on kasu tegelikult mĂ”lemale poolele – sageli aitab noorte praktikantide kaasamine tööprotsesse hoopiski lihtsustada vĂ”i parandada. Praktikantide kĂŒsimused ja tĂ€helepanekud hoiavad vormis ka olemasolevaid töötajaid, kes tagasiside andmiseks peavad oma tegevused lahti mĂ”testama ning vastuseks ei saa olla ĂŒksnes pĂ”hjendus, et aga me oleme seda kogu aeg ju nii teinud.

SeetÔttu on praktikandid ESTPLYsse vÀga oodatud! Praktikante vÔetakse vastu aasta ringi ning vabade ametikohtade olemasolul ja poolte sobivusel pakutakse vÔimalust jÀtkata koostööd ka pÀrast praktikaperioodi.

Uuri lisa: estply.com

ESTONIAN PLYWOOD
TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE MAI 2023 6

„On teil Ă€rianalĂŒĂŒsist huvitatud IT-ĂŒliĂ”pilasi?”

Ammu on möödas ajad, mil ettevĂ”tted nĂ€gid praktikantides vaid tasuta vĂ”i odava tööjĂ”u vĂ”imalust ning praktikandid ise soovisid tĂŒĂŒtu kohustuse vĂ”imalikult vĂ€hese vaevaga tehtud saada ega mĂ”elnud kuigi palju perspektiivikamalt. Praktikal on kindel eesmĂ€rk ja vÀÀrtus ning muu hulgas on pĂ”hjust pĂŒsivalt rÔÔmustada IT-tudengitel ja -spetsialistidel – kes on vĂ€hegi teadmistehimuline ja proaktiivne, sellel huvitavatest vĂ”imalustest puudust ei tule.

Microsofti ametlik partner Sturx OÜ tegeleb pilvelahenduste mĂŒĂŒgi, tarkvaralitsentside, tarkvara juurutamise, tugiteenuste pakkumise ning lisaks ka sellealaste koolituste ja praktikavĂ”imalustega. EttevĂ”tte enda sĂŒnnija eduloos on koolitamine ja praktika ÀÀrmiselt olulise tĂ€htsusega. Nimelt alustas Sturx OÜ juht Stig Granlund samas valdkonnas karjÀÀri praktikandina ning meenutab sellest saadud meeldivat kogemust ja positiivset tĂ”uget endiselt vĂ€ga heade sĂ”nadega. „Sturx OÜ sai alguse koolituste pakkumisest. Asusin pĂ€rast analĂŒĂŒtikutööks vajalike teadmiste ja kogemuste omandamist tööle vabakutselise koolitajana. Hakkasin mĂ”tlema, et kui endal on juba kĂ”ik hĂ€sti lĂ€inud, vĂ”iksin aidata ka teistel elu paremaks teha ehk oma oskusi ja teadmisi jagada. Exceli-koolitusest kasvas vĂ€lja Ă€rianalĂŒĂŒtikakoolitus, mis on aidanud paljudel ettevĂ”tetel jalad alla saada. Pakume lahendusi andmeplatvormidest aruanneteni ja automatiseeritud lahendusteni. Oluline on nĂ€ha, mis peitub andmete taga, sest see aitab ettevĂ”tetel paremini tĂ€helepanu suunata ja tarku Ă€riotsuseid teha,“ sĂ”nab Granlund.

VĂ”ttis otse ĂŒlikooliga ĂŒhendust

Stig Granlund kirjeldab, et enda karjÀÀri algusest saadud ÀÀrmiselt positiivne kogemus andis ka tema ettevĂ”ttele aluse praktikantide leidmiseks otse ĂŒlikooli poole pöörduda. „Kirjutasin TalTechi ja andsin endast mĂ€rku ning uurisin, ega neil Ă€rianalĂŒĂŒsist huvitatud

IT-Ă”pilasi pole. Minuga liitusid esimese kursuse noored ning kogemused nendega olid suurepĂ€rased. Kogu tehnoloogia oli nende jaoks loomulikult tĂ€iesti uus, kĂ”ik Power BI-d ja Power Appid. Tegu oli sisuliselt vetteviskamise ja ujuma Ă”petamisega. Siiski polnud teadmiste omandamine nii raske, kui alguses kardetud. Üks praktikandina alustanud ĂŒliĂ”pilane on tĂ€na minu Ă€ripartner, kellega olen mitmeid projekte koos teinud,“ sĂ”nab Granlund.

Sturx OÜ sĂ”nul loob pĂŒĂŒdlik inimene endale praktika kĂ€igus vĂ€ga head ja fundamentaalsed oskused nii Eestis kui ka rahvusvahelistes ettevĂ”tetes töötamiseks. „Praktika on omamoodi visiitkaart. See nĂ”uab ĂŒhelt poolt tĂ”esti suurt pingutust, distsipliini ja enesetĂ”estamist, eriti IT valdkonnas, kus on vĂ€ga palju uut tehnoloogiat.

Samas aitab see panna aluse edukale karjÀÀrile tulevikus. Praktika vĂ”ib olla pilet töölesaamiseks.“

Tule praktikale!

Keda huvitab Power Platform ja SharePoint vĂ”i mĂ”ni muu Office 365 arendus, on oodatud liituma Sturxi meeskonnaga ning saama osa pĂ”nevatest kogemustest IT-maailmas. EttevĂ”te pakub pĂ”nevates projektides osalemise ja projektimeeskonnas töötamise kogemust, kasutades kĂ”ige kaasaegsemaid IT tarkvaralahendusi. Äriinfotehnoloogia-laadsed lahendused andmebaasidest ja Ă€ritarkvarast aruannete automatiseerimiseni – Sturxi meeskonnas ennast tĂ”estades saab nĂ€ha IT-projektide ja uute tehnoloogiate köögipoolt ning tegemist on kahtlemata vĂ€ga hea referentsiga, et samas valdkonnas tulevikus suurte tegude tegemist jĂ€tkata.

Hiljutised Power Platformi kogukonna sĂŒndmused Eestis KĂ€esoleva aasta veebruaris toimus Kultuurikatlas ĂŒritus nimega Cloud Tech Townhall Tallinn 2023. Ürituse fookuses olid needsamad tehnoloogiad, mis on kasutusel ka praktikal. TĂ”ime Euroopast Eestisse mitukĂŒmmend eksperti. Sama formaadiga on plaanis minna edasi veebruaris 2024. Tulemas on uus osa, mis on eelmisest suurem ja parem. VĂ”ib juba mĂ€rke kalendrisse teha, varsti kuulutame vĂ€lja ka kuupĂ€eva ja siis muidugi hakkame vastu vĂ”tma sponsorlusi.

https://cloudtechtallinn.com

sturx.ee

STURX
MAI 2023 7 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE
Foto: Shutterstock

RÕÕMSA JA AVALA MEELEGA toevajadusega noored iseseisvat töökogemust omandamas

Tallinnas Haabersti Maxima XXX kaupluses vÔib alates möödunud aasta lÔpust kord nÀdalas kohata seitset rÔÔmsameelset noort, kes kogenud kauplusetöötajatele abiks kaupade paigutamisel ja riiulite korrastamisel. Tegu on Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse toevajadustega Ôppuritega, kes Ôpivad kaubanduse abitöötaja ametit.

Alates eelmise aasta novembrikuust omandavad Maxima Eesti ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse koostöös seitse keskuse Ă”ppurit Haabersti Maxima kaupluses kaubanduse abitöötaja oskusi. Juhendaja Riina Kippa toel paigutavad neli neidu ja kolm noormeest kaupu riiulile, korrastavad ja puhastavad riiuleid ega unusta sealjuures kolleegidele ja kauplusekĂŒlastajatele alatasa naeratada.

„Ettepanek noortele töökogemuse vĂ”imaldamise koostööks tuli meile Astangu keskuse poolt ja vĂ”tsime selle rÔÔmuga vastu – meil on Maximas vĂ€gagi mitmekesisust hindav töökollektiiv ning rÔÔmuga lööme kaasa algatuses, mille eesmĂ€rk on pakkuda toevajadusega noortele töökogemust,“ kirjeldab Maxima Eesti personalijuht Lea Kimber koostöö algust.

Teda tÀiendab Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhÔive ja sotsiaaltöö talituse juht Minni Rahuoja, kelle sÔnul pöördus keskus mullu kevadel suuremate jaekaubandusettevÔtete poole uurimaks, kas nende kui tööandjate vaatest oleks huvi kaubanduse abitöötaja kursuse loomise vastu.

„Maxima Eesti oli ĂŒks ettevĂ”tetest, kes reageeris meie kirjale positiivselt ning soovis teha koostööd. Mitmete kohtumiste ja arutelude kĂ€igus jĂ”udsime kokkuleppeni, et Ă”ppijad kĂ€ivad kord nĂ€dalas tööharjutusel alates sĂŒgisest kuni kevadeni ehk kuni praktikale minekuni,“ rÀÀgib Minni Rahuoja.

Maxima Eesti personalijuhi Lea Kimberi sĂ”nul alustasid Astangu Ă”ppurid kursuse raames kauplustes tööharjutustega mullu novembris – noored koos oma juhendaja Riinaga kĂ€ivad Haabersti

kaupluses kord nĂ€dalas kolmapĂ€eviti ning tööpĂ€ev kestab kella 9–14.

„Õppurid elavad kogu selle aja sajaprotsendiliselt meie töötajatega ĂŒhes rĂŒtmis – nad kannavad meie vormirĂ”ivastust, loomulikult pakume neile sarnaselt kĂ”igi teiste töötajatega tasuta sooja lĂ”unasööki. Ainus, mis eristab, ongi asjaolu, et neile on pidevalt toeks kursuse Ă”petaja Riina Kippa,“ mĂ€rgib Lea Kimber.

PĂ”hjaliku ĂŒlesehitusega kursus „Tegelikult saadab Ă”ppijaid tööharjutusel kaks juhendajat Astangult ja ĂŒks kohapealne juhendaja – kaupluse töötaja,“ tĂ€psustab Riina Kippa. „Ning igakolmapĂ€evastel tööharjutustel teevad Ă”ppijad kĂ”iksugu sellist tööd, mida kaupluses vaja on: kaubariiulite puhastamine ja korrastamine, uute kaupade vĂ€ljapanek.“

Kui iganĂ€dalased tööharjutused kaupluse teenindussaalis on Astangu ja Maxima koostöö nĂ€htavaim osa, siis tegelikult on kaubanduse abitöötaja kursus oluliselt pĂ”hjalikuma ĂŒlesehitusega, et valmistada Ă”ppureid ette juba pĂ”hjalikumaks ja pikemaks tööks kui kord nĂ€dalas toimuv tööharjutus.

„Tegemist on esmakordselt Eestis kaubanduse abitöötaja kaks aastat kestva tööÔppe kursusega. Kaubanduse abitöötaja Ă”ppekava eesmĂ€rgiks on, et Ă”ppijad omandavad tööoskused kaubanduses tehtavates abitöödes,“ kirjeldab Minni Rahuoja. „Õppekava osaks on esimesel Ă”ppeaastal ka ĂŒks kuu kestev praktika Ă”ppija enda poolt praktikakohaks valitud kaupluses ja teisel Ă”ppeaastal juba kahekuuline praktika kaupluses.“

Koolitati ka Maxima inimesi Kuna koostöö Astanguga oli Maxima jaoks uudne, said kursuse raames vĂ€ljaĂ”ppe ka Maxima töötajad. NĂ€iteks tutvustati toevajaduste olemust ĂŒldiselt, millistes valdkondades toevajadusega inimesed tööturul rakenduvad ning jagati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kogemusi varasemate tööharjutuste nĂ€itel.

„Meie omalt poolt rÀÀkisime vĂ€ljaĂ”ppe teoreetilise osa kĂ€igus tööohutusest, toidukĂ€sitluse reeglitest ja klienditeenindusest. Aga ka ĂŒldisemalt, mis on Maxima Eesti ja milline on meie töökultuur,“ kirjeldab jaeketi personalijuht Lea Kimber.

MAI 2023 8

Naerul nĂ€od ja sĂ”bralik olek Uurides Maxima inimestelt, millised on kolmapĂ€eviti Haaberstit vĂ€isavad noored kolleegid, siis kostuvad vastu mĂ€rksĂ”nad „rÔÔm“, „naerunĂ€od“, „avalad“.

„Eks nad alguses olid vĂ”ib-olla pisut ehmunud, aga nĂŒĂŒd on saanud rÔÔmsameelseks tööpere osaks. Nad kĂ”ik tervitavad rÔÔmsalt ja heatujuliselt kolleege ja kliente, soovivad teistele kauplusetöötajatele jĂ”udu. Meie noortel kolleegidel on vĂ€ga distsiplineeritud töösse suhtumine ning nende rÔÔmus ja avatud olek teeb nii kauplusemeeskonna kui klientide tuju rÔÔmsamaks,“ vahendab Lea Kimber kolleegide muljeid. „Ning kindlaks lemmikuks on kujunenud lĂ”unapausid – kokale öeldakse ĂŒhiselt suurima heameelega „aitĂ€h!“ ning seejĂ€rel suundutakse ise ka nĂ”usid pesema.“

Õppurite endi tagasisidet peegeldades mĂ€rgib nende juhendaja Riina Kippa, et igaĂŒhe kogemus tööharjutusest on just talle eripĂ€rane.

„MĂ”ned Ă”ppurid jĂ”uavad nĂ€iteks hea enesetundega töötada kaks tundi, kuid on ka neid, kel pole probleem töötada jĂ€rjest kolm-neli tundi. Kuid enamik Ă”ppijaid hindab siiski, et tööharjutused on keskmise raskusega, millega tullakse enam-vĂ€hem toime,“ peegeldab iganĂ€dalaselt noortega kaupluses kaasas kĂ€iv Riina Kippa. „Õppijad tunnevad tööharjutuse lĂ”ppedes end kĂŒll vĂ€sinuna ja tunnistatakse, et jalad valutavad, kuid jĂ€rgmise pĂ€eva hommikul tuntakse ĂŒldiselt head enesetunnet ja valmisolekut Ă”ppetööks Astangul.“

Ootame noori enda kollektiivi ka pÀrast kursust

Lea Kimber, Maxima Eesti personalijuht

Eesti ĂŒhe suurema tööandjana – meil töötab ĂŒle 3400 inimese – vÀÀrtustame igati mitmekesisust kollektiivis, mullu sĂŒgisel tunnustas meid sallivuse ja mittediskrimineerimise edendamise eest kvaliteedimĂ€rgisega „Austame erinevusi“ ka Eesti InimĂ”iguste Keskus.

Koostöö Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskusega sobitub igati Maxima Eesti vÀÀrtuspĂ”himĂ”tetega – me ei liigita inimesi ei vanuse, pikkuse, rahvuse vĂ”i soo jĂ€rgi. Meil on töötajaid ca 15 erinevast rahvusest, neist keskmiselt 500 on vĂ€henenud töövĂ”imega. Noorimate töötajatena toimetavad Maxima kauplustes 15aastased abilised ning vanim kolleeg on 82aastane.

Kindlasti nĂ€eme, et kaubanduse abitöötaja kursuse lĂ”ppedes vĂ”iks ka nende Ă”ppurite seast meie pĂŒsikollektiivi tĂ€iendust tulla.

Mida tööÔpe toevajadusega noorele annab?

Riina Kippa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse kaubanduse abitöötaja kursuse Ôpetaja

Noored inimesed tahavad elada tavapĂ€rast elu. Nad soovivad kuhugi kuuluda. Nad tahavad tunda enesevÀÀrikust ja olla iseseisvad ning omada kontrolli oma tegevuste ĂŒle.

Lisaks soovivad nad vÔtta sotsiaalset vastutust. VÔimalus tööd teha annabki noortele inimestele kogu eeltoodu.

Mis on tööÔppekursus?

Minni Rahuoja, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tööhÔive- ja sotsiaaltöö talituse juht

TööÔppekursus on vÀljundipÔhine Ôpe, mis tÀhendab, et iga mooduli lÔpus peavad Ôppijad tÔendama, et on Ôppetöö tulemusena saavutanud ÔpivÀljundid.

Kokku koosneb tööÔppekursus seitsmest moodulist: kaubanduse abitööde moodulist, mis sisaldab tööharjutusi kaupluses; klienditeeninduse moodulist; puhastustööde moodulist; sotsiaalsete oskuste moodulist; enesearengu moodulist; igapÀevaoskuste moodulist ning Ôpitee ja töö muutuvas keskkonnas moodulist.

Mahukaimad moodulid on kaubanduse abitööde ja praktika moodulid. Tulevased kaubanduse abitöötajad viibivad Astangu keskuses Ôppetööl esmaspÀevast reedeni.

MAXIMA EESTI
Fotod: Raul Mee
MAI 2023 9 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE
info@autosoit.ee www.autosoit.ee Olenemata ametist on juhiluba ikka vaja!  e-autokool  A-, AM-, B-, BE-, C-, CE-, D-, T-kategooria Ă”pe  lĂ”ppastme koolitus 21 a koolituskogemust 77 pĂŒhendunud koolitajat 108 Ă”ppesĂ”idukit 11s Eesti linnas 16 Ă”ppeklassi 3 aastaringset libedarada

Tulemuslik praktika on eduka tööelu algus

Õpid hotellindust vĂ”i toitlustust ja soovid praktikakogemuse saada ettevĂ”ttes, kus ollakse ka tegelikult sinu arengust huvitatud? Parima praktikakoha valiku saad teha Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu projekti abil, mis aitab kokku viia Ă”pi- ja karjÀÀrihimulised praktikandid ning teadlikud ettevĂ”tted.

EVE KALLASTE

Eestis on palju suurepÀraseid hotelle ja restorane, kus ollakse huvitatud innuka jÀrelkasvu koolitamisest ja noorte kurssiviimisest valdkonna pÀriseluga. Need ettevÔtted on innovaatilised, soovivad jagada enda oskusi ja kogemusi ning mÔtlevad juba praegu sellele, et praktikat lÀbiv noor vÔiks olla tulevikus osa ettevÔtte meeskonnast.

Aga kuidas tegusatest praktikantidest huvitatud restorani- ja hotellivaldkonnas tegutsevad ettevĂ”tted ĂŒles leida?

Siinkohal tulebki appi Eesti Hotellide Liit, kes on loonud tunnustatud praktikaettevĂ”tete baasi. „Projekti raames oleme koostanud ettevĂ”tetele praktikantide vastuvĂ”tmise juhendi ja loonud andmebaasi tunnustatud praktikaettevĂ”tetest, kus seda juhendit ka jĂ€lgitakse,“ jagab Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht Killu Maidla, kes loodab, et projekti tulemusel sĂŒnnib huvitatud poolte ehk koolide, Ă”pilaste ja ettevĂ”tete vahel tulemuslik koostöö.

Mitte ajutine tööjÔud, vaid tulevane professionaalne kolleeg Killu Maidla on osalenud erinevates kutseeksamite vastuvÔtukomisjonides ja nÀinud, kui suure erinevuse toob sisse see, kas Ôpilane on veetnud prak-

tika professionaalses keskkonnas vĂ”i kuskil abitööjĂ”una praktikaaja kuidagi lĂ€bi teinud. „See vahe on tohutu suur ja seisneb lausa elementaarsetes ametioskustes. Üldiselt on nii, et eksamikomisjon saab Ă”pilasega kohtudes alati hea ĂŒlevaate, kas Ă”pilane on praktika jooksul kokku puutunud tegevustega, mida eksamil hinnatakse, vĂ”i ei ole.“

Tugeva CV kirjutamine

EttevĂ”tete töökultuur on erinev ja vĂ”ib juhtuda, et praktikanti vaadatakse kui tasuta tööjĂ”udu, keda vĂ”ib panna tegema vaid ĂŒhte liigutust. „KĂ”ige markantsemad juhtumid on need, kui kokapraktikant on mitu nĂ€dalat kĂŒlmas laos lihtsalt kaupa vastu vĂ”tnud. Nii ei saa ju Ă”pilane mitte kuidagi praktikale seatud eesmĂ€rke saavutada,“ toob Maidla nĂ€ite sellest, kuidas praktikandiga kĂ€ituda ei tohiks. „Uus juhend sellise asja ka vĂ€listab, andes nii ettevĂ”ttele kui ka praktikandile vajaliku

info, kuidas tuleks praktikandil etteantud aja jooksul ettevĂ”ttes olles koolis omandatud teooriat rakendada ning enda vilumust ja professionaalsust arendada.“

Tihtipeale on langenud ettevĂ”tted sellesse lĂ”ksu, et vĂ”tavad kiirel ajal praktikandi endale miinimumtasuga abitööjĂ”uks, aga keegi ei tegele temaga ning talle antakse ĂŒlesanded, kus ta ei saa teadmisi rakendada ega uusi oskusi omandada. Aga on vajalik, et praktikant Ă”piks tööprotsesse ja töötaks erinevate seadmetega. Õnneks on ĂŒha rohkem ettevĂ”tteid, kus tahetakse jĂ€relkasvu harimisse tĂ”siselt panustada ja oodatakse praktikanti, kes on teoorias tugev, huvitub erinevatest tööprotsessidest ja laiemalt kogu valdkonnast.

Kolm asjaosalist, ĂŒks eesmĂ€rk Vastutus praktika Ă”nnestumise eest on kĂ”ikidel asjaosalistel – koolil, kus Ă”pilast ette valmistatakse ja praktikakoha valikul aidatakse, ettevĂ”ttel, kus Ă”pilase teadmisi rakendatakse ja tĂ€iendatakse, ning kĂ”ige suurem vastutus on muidugi Ă”pilasel endal, sest ametialane ja isiksuslik areng toimub vaid siis, kui sellest pĂ€riselt huvitatud ollakse. „Õpilane vĂ”iks juba varakult mĂ”elda, et sellest, kus ta teeb oma praktika, vĂ”ib suurel mÀÀral sĂ”ltuda tema edasine karjÀÀr. Ei tasu kasutamata jĂ€tta vĂ”imalust Ă”ppida enda valdkonna parimate juures, sest tugeva CV kirjutamine vĂ”ib alguse saada juba praktikakoha valikust.“

Maidla peab tĂ€htsaks, et ettevĂ”te, Ă”pilane ja kool töötaksid ĂŒhe sihi nimel. Pooltel vĂ”iks olla nii praktikaprotsess kui ka eesmĂ€rgid varakult ja selgelt kokku lepitud, rĂ”hutab Maidla. „Prog-

rammi vĂ”ib Ă”nnestunuks pidada, kui tuleb uue haritud ning tegusa pĂ”lvkonna pealekasv,“ on Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevjuht lootusrikas.

„Koondasime projekti raames ettevĂ”tted, kes on tulemuslike praktikatega silma paistnud ja keda on koolid kĂ”ige rohkem kiitnud. EttevĂ”tete esindajatega koostasime ĂŒhiselt juhendi, mis aitab omakorda neid ettevĂ”tteid, kes soovivad tulevikus samuti praktikantide vastuvĂ”tmisesse panustada,“ selgitab Maidla praktikabaaside projekti olemust. Ta usub, et tĂ€nu juhendile saavad ettevĂ”tted lĂ€bi mĂ”elda, missugused tegevused tuleb Ă€ra teha enne praktikandi saabumist, mida teha praktika ajal ja mida vĂ”iks ning saaks teha pĂ€rast praktika lĂ”ppemist. „Olen kĂŒll hotellierialal Ă”ppides ka ise praktikal kĂ€inud ja aja jooksul ka erinevates ettevĂ”tetes praktikante vastu vĂ”tnud, kuid ikka sain teiste professionaalidega praktikajuhendit koostades juurde palju olulisi teadmisi eduka praktika lĂ€biviimise kohta. On nii oluline, et Ă”pilane saaks praktika kĂ€igus mitmekĂŒlgsed oskused ja kogemused ning ettevĂ”tjal oleks hea teadmine, et tĂ€nu tema panusele on valdkonnaga peagi liitumas uued professionaalid.“

KĂŒlalislahkuse valdkonna ettevĂ”tetesse kandideerimine on tehtud lihtsaks ja ankeedi saab tĂ€ita Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu kodulehel, mĂ€rkides Ă€ra ka eelistatud ettevĂ”tted, kus Ă”pilane oma praktikat sooviks teha. ehrl.ee/praktikapakkumised

vÔib alguse saada juba praktikakoha valikust.
Restoran HĂ”lm on hinnatud nii klientide kui toidukriitikute poolt (Michelin, White Guide), olles samal ajal kiidetud praktikakoht ka kokkade ja kelneriĂ”pilaste seas. IBIS Tallinn Center on ĂŒks parimatest praktikabaasidest hotellinduses, kus praktikandi areng on professionaalselt toetatud. Restoran HĂ”lm / Foto: Katrin KĂ€is Foto: IBIS Tallinn Center Tallinna Teeninduskooli noorkokkade vĂ”istlus. Sellistel vĂ”istlustel on oluline roll kokkade meistelikkuse arengus. Foto: Meeli KĂŒttim Tallinna Teeninduskooli kokkade kursus – esmased praktilised kogemused kokaĂ”ppes tulevad reeglina kutsekooli Ă”ppeköögis juhendaja kĂ€e all.
MAI 2023 11 TULE PRAKTIKALE
TÖÖLE
Foto: Tallinna Teeninduskool
vÔi

Paindlikud ja ajutised töövÔimalused on siin, et jÀÀda

Paindlik, kuid alaline vĂ”i ajutine ja samas ka piisavalt paindlik – erinevas formaadis tööampsud ja projektipĂ”hised rahateenimisviisid hĂ”lmavad ĂŒha suuremat osa tööturust. Muutused majanduses mĂ”jutavad tööturgu terviklikult, kuid traditsiooniline tĂ€iskohaga töö pole enam ammu ainus viis pĂŒsiva sissetuleku teenimiseks ja seda sĂ”ltumata vanusest.

UKU ADRIAN ILVES

GoWorkaBiti asutaja ja juht Kristjan Vanaselja ĂŒtleb, et erinevat tĂŒĂŒpi tööampsud ning projektipĂ”hised tööd on jĂ€rjest rohkemate inimeste paika loksunud elurĂŒtmi oluline osa. Muu hulgas kasutavad ettevĂ”tted tööampsajaid ka siis, kui vajadus tööjĂ”u jĂ€rele vĂ”ib olla isegi suurenenud, kuid muutlike olude tĂ”ttu ei pruugi pĂŒsiva töötaja vĂ€rbamine olla veel otstarbekas.

„Eelmise aasta sĂŒgisest oleme tĂ€heldanud tööampsajate huvi mĂ€rkimis -

vÀÀrset kasvu, mis on inflatsiooni ja energiahindade tĂ”usu puhul ka tĂ€iesti mĂ”istetav. EttevĂ”tted valmistuvad juba ka suvisteks puhkusteks ja sealt tuleb töömahtu tööturule kindlasti juurde,“ ĂŒtleb kĂŒmme aastat tegutsenud GoWorkaBiti juht Vanaselja ja lisab uuematele platvormidele ja tööpakkujatele viidates, et konkurents on igati tervitatav. „ Meie esmane fookus on tuua vĂ”imalusi oma platvormile juurde, et inimestel oleksid jĂ€rjest paremad valikuvĂ”ima -

Tartu Jaan Poska GĂŒmnaasium ootab uuel Ă”ppeaastal

Foto: Shutterstock TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE K a n d i d e e r i m i s e k s p a l u n s a a d a h a r i d u s t t Ă” e n d a v a d d o k u m e n d i d n i n g s o o v i a v a l d u s a a d r e s s i l e m a r i . r o o s t i k @ j p g . t a r t u . e e K a n d i d e e r i m i s e t Ă€ h t a e g o n 1 5 . m a i
oma meeskonda: m a t e m a a t i k a Ă” p e t a j a t ( 1 , 0 ) ; i n g l i s e k e e l e Ă” p e t a j a t ( 1 , 0 ) ; p s ĂŒ h h o l o o g i ( 1 , 0 ) .

lused. Soovime pakutavaid sektoreid ja ametikohti laiendada. Tööampsud ei ole ĂŒksnes ĂŒhepĂ€evased lahendused n-ö tulekahjude kustutamiseks, vaid ĂŒha enam leidub ettevĂ”tteid, kes otsivad omale tööjĂ”udu ka kuuks-kaheks ja vĂ”imaldavad ka siis paindlikkust,“ ĂŒtleb Vanaselja.

Mitte ainult raha pĂ€rast Vanaselja sĂ”nul on tööampsude tegemise pĂ”hjuseks enamasti kĂŒll rahateenimine, kuid siiski mitte ainult. „Kellele on lisasissetulek nr 1, need teevad enamasti vĂ€ga erinevaid töid ja saavad kĂ”igega hĂ€sti hakkama. Samas on ka neid, kellele on esmatĂ€htsad hoopis uued kogemused ja huvitavad vĂ€ljakutsed. Nemad on reeglina valivamad ja pĂ€ris igale poole ei kandideeri.“

Veel toob Vanaselja esile paar aastat tagasi jĂ”ustunud seadusemuudatuse, mis vĂ”imaldab ajutisi tööotsi teha ka töötukassas arveloleku ajal. „Olen koguaeg olnud seisukohal, et töötuna arvelolek ei peaks tĂ€hendama ainult passiivselt CV-de saatmist, vaid kĂ€ima kĂ€sikĂ€es praktiliste katsetustega. Paljud ettevĂ”tted vĂ€rbavad pĂŒsivalt ka neid, kes eelnevalt ajutiste tööampsudega hĂ€sti hakkama on saanud.“

Vanaselja ĂŒtleb, et kĂŒmme aastat tagasi GoWorkaBitiga alustades

arvati, et kasutajaskond piirdub ĂŒldiselt paindlikkust otsivate noortega, kes Ă”pingute kĂ”rvalt teenida soovivad, kuid tĂ€naseks on juba ammu selgeks saanud, et paindlik (lisa)töö ei sĂ”ltu vanusest. „Meie kasutajaskond on vĂ€ga kirev – alates 16–17-aastastest, kes suvel enda esimese töökogemuse saavad, kuni pensioniealisteni vĂ€lja, kes soovivad tööturul endiselt aktiivsed olla.“

Isegi kodukontor

LÔviosa GoWorkaBiti platvormil pakutavatest töödest koondub klienditeeninduse, toitlustuse, tootmise, logistika ja laonduse valdkonda. Samas on ajaga lisandunud ka spetsiifilisemaid oskusi

Ajutine töötamine arveloleku ajal

Ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal ehk tööamps on töötuna arveloleku ajaga kattuv töötamine.

Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimestel vĂ”imalik pĂ”hitöö otsimise kĂ”rvalt teha ka ajutist tööd ilma, et töötuna arvelolek töötamise tĂ”ttu lĂ”ppeks. See vĂ”imaldab töö otsijatel uue pĂ”hitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. 1. septembrist 2020 jĂ”ustunud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatus teeb selliste vĂ€ikeste tööotste tegemise lihtsamaks ja riskivabamaks – eeldusel, et inimene töötukassaga oma töö kestuse ja mahu enne lĂ€bi rÀÀgib. Ajutise töötamise vĂ”imaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevĂ”tmise tingimusi ja töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta.

nĂ”udvad projektipĂ”hised pakkumised. „Just vĂ€iksemate ettevĂ”tete puhul on mĂ€rgata trendi, et ei palgata pĂŒsivale ametikohale töötajat, kes peaks justkui kĂ”ike oskama, vaid valitakse ĂŒks inimene mingi konkreetse, spetsiifilisi oskusi nĂ”udva ĂŒlesande tĂ€itmiseks.

VĂ”tame nĂ€iteks turunduse – ĂŒks turundaja ei saa kunagi olla samavÀÀrselt hea tekstikirjutamises, sotsiaalmeedia turunduses ja PR-tegevuses,“ kirjeldab Vanaselja ja lisab, et ka paljude ihaldatud kodukontor on vaikselt tööampsudesse jĂ”udnud, nĂ€iteks kĂ”iksugu kĂŒsitluste ja intervjuude transkribeerimise nĂ€ol. Hetkel moodustab see kĂ”ikidest pakkumistest siiski tagasihoidliku protsendi.

Suvel lÀheb kuumemaks

Vanaselja sĂ”nul on paindlike ja ajutiste töövĂ”imaluste tĂ€htsus suvel veelgi suurem ning rangelt fikseeritud graafikuga keskmist tööampsajat enda juurde tĂ”enĂ€oliselt ei meelita. „Tööotsijal tasub enne lĂ€bi mĂ”elda, kui palju ta tegelikult on valmis suvel tööd tegema. EttevĂ”tetel tuleb suviste hooajatöötajate vastu olla aga paindlikum. Üha rohkem ettevĂ”tteid vĂ€rbab 3–4-kuuliseks kiiremaks perioodiks ĂŒhe tĂ€iskohaga inimese asemel 2–3 osaajalist töötajat, et anda töötajatele suuremat valikuvabadust ja paindlikkust oma graafiku planeerimisel, aga ka selleks, et olla valmis ootamatuteks olukordadeks, kui keegi peaks haigestuma.“

Peamised tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded:

VĂ”ru Kandle kultuurielu arendamine, ĂŒrituste korraldamine, etendus- ja kontsertprogrammi planeerimine, koordineerimine ning administreerimine.

Kandidaadilt eeldame:

kÔrgharidust, kultuuritööalast kogemust, eesti keele oskust kÔrgtasemel, inglise keele oskust kesktasemel, arvutioskust, head suhtlemisoskust, B-kategooria autojuhiluba, oskust teha meeskonnatööd, algatusvÔimet ja loovust.

Omalt poolt pakume: huvitavat ja mitmekesist tööd, eneseteostusvÔimalusi, stabiilset töösuhet ja palka, head ning suurte kogemustega töökollektiivi, vÔimalust anda oma panus VÔru linna ja Kandle kultuurielu arengusse.

Tööle asumise aeg: juuni 2023.

Avaldus, nÔutavad dokumendid (CV, haridust tÔendavate dokumentide koopiad, motivatsioonikiri) esitada hiljemalt 25. mail 2023 aadressil kaie.kilgast@voru.ee.

TĂ€psem info: vorukannel.ee – vabad töökohad.

Lisainfo: heiki.kelp@vorukannel.ee, tel 513 9153.

Foto: Shutterstock MAI 2023 13 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE
VÔru Kannel otsib
KUNSTILIST JUHTI

PÔnevus, Àrevus, keskendumine ... ja vinge kogemus!

Tulirelvast laskmine – olgu tegu elu esimese korra vĂ”i juba vana hobiga – on ĂŒhtaegu nii meelelahutus, tĂ”sine tegevus kui ka vajalike oskuste omandamine vĂ”i nende lihvimine. Ega siis ilmaasjata ei sea iga pĂ€ev lasketiiru poole samme lisaks julgeolekutöötajatele ka tĂ€iesti tavalised Eesti inimesed. Mis muudab pĂ€ris relvad paljude jaoks nii kĂŒtkestavaks?

JĂ€ttes kĂ”rvale teistsuguse miljöö ja juba lĂ€bi ooteruumi vĂ”i koridori seinte kostuvad kĂ”makad, avaneb lasketiiru sisenedes sarnane pilt nagu poe kassajĂ€rjekorda sattudes – seal kohtab vĂ€ga erinevaid inimesi. Vahel ka oma naabrit, kolleegi vĂ”i ammust tuttavat. Ka eksootilises keeles rÀÀkivaid turiste. Kes neist tuleb lasketiiru selge sihiga ja juba pikalt kibeledes, kes peamiselt sĂ”prade vĂ”i kaaslase kutsel, kes mingil kolmandal vĂ”i neljandal pĂ”hjusel. Ehk oli see neile lihtsalt ette mÀÀratud, vĂ”ib naljaga pooleks vĂ€ita.

Meelelahutus, tĂ”sine tegevus ja praktilised oskused ĂŒhes

Tondi Lasketiiru avasid veidi vÀhem kui 15 aastat tagasi oma ala tÔsised fÀnnid, kellel on lisaks isiklikule huvile ka muljetavaldav kogemustepagas. Lasketiirus töötavad instruktorid teavad relvadest ja relvakoolitustest pehmelt öeldes nii mÔndagi. Nad on töötanud nii politseis kui ka sisekaitseakadeemias ja kÀinud laigulises vormis vÀlismissioonidel.

Igale lasketiiru kĂŒlastajale ĂŒritatakse anda edasi just neid oskusi ja teadmisi, mida relvade kĂ€sitsemisel pĂ€riselt vaja lĂ€heb, mistĂ”ttu lahkuvad kĂ”ik kĂŒlastajad sealt lisaks meeldivatele emotsioonidele ka ĂŒhel vĂ”i teisel moel targemana.

Tondi Lasketiiru planeerimisel ja ehitamisel ei nĂ€htud tagasihoidlikkust Ă”nneks voorusena, seda ei relvade valiku ega ka ruumiliste vĂ”imaluste mĂ”ttes. Lasketiirus on vĂ”imalik harjutada ka taktikalisema iseloomuga laskmist, mis on eriti vajalik just laskesportlastele ja jĂ”ustruktuuride töötajatele, kuid laiendab ka tavalisematele kĂŒlalistele pakutavaid vĂ”imalusi. Igal aastal toimub halloween’i ajal zombijaht, kus kĂ”ik tavainimesed saavad proovida 3D-mĂ€rk-

lehtede laskmist ja liikumist tossus, sÀhvivas valguses ning adrenaliini lummuses.

Glocki pĂŒstolitest, KalaĆĄnikovi automaadist ja snaipritest on kuulnud ka paljud neist, kellel esimene laskmiskogemus alles oma jĂ€rge ootamas, ning tĂ”epoolest, mainitud relvad on ka Tondi Lasketiirus olemas. Ometigi on tegu vaid vĂ€ikese osaga palju suuremast valikust.

Kuigi viimased aastad ja eriti pandeemia tegid omad korrektuurid ning teoreetiliste teadmiste edasiandmine kolis ĂŒha enam internetti, on Tondi Lasketiirus endiselt olemas klassiruum. Miks, vĂ”ib tekkida kĂŒsimus. Seda sellepĂ€rast, et koos praktilise poolega on relvade puhul tihti vajalik ka n-ö raamatutarkuse ehk seadusandluse, esmaabi ja muu seonduvaga pĂ”hjalikumalt tutvust teha. See on vajalik nĂ€iteks relvaloa taotlejatele, kes politsei korraldatavaks relvaeksamiks valmistuvad. Siiski ei piirduta ka relvaloakoolitusel ĂŒksnes sellega, mida eksamil kĂŒsitakse, vaid seletatakse kĂ”ik seonduv vĂ”imalikult sisukalt ja erinevate nĂ€idete abil lahti. Sellele lisandub veel e-Ă”ppe keskkond testide lahendamiseks, kus inimesed oma vastustele ka kohest tagasisidet saavad.

Üksi on ka pĂ”nev, aga koos veelgi lĂ”busam!

Kui töökollektiiviga on juba suusatatud, uisutatud, offroad’i sĂ”idetud ja ehk ka paintball ’i mĂ€ngitud, jĂ”utakse varem vĂ”i hiljem kindlasti ka lasketiiru. MĂ”nikord vĂ”ib jĂ€rjekord olla jĂ€llegi just vastupidine. Toredate inimestega vĂ”imenduvad toredad emotsioonid ja lasketiirus tĂ€hendab see nii omavahel tĂ€psuslaskmises vĂ”istlemist kui ka lihtsalt erinevatest relvadest laskmisel ĂŒksteisele kaasa elamist.

On arusaadav, et esimest korda relva kĂ€tte vĂ”ttes on pinge ja Ă€revus suurem, aga siis ongi julgustavate kolleegide toetus vĂ€ga omal kohal. Laskmine vĂ”ib esimesel korral tunduda hirmus, teisel vĂ”i kolmandal korral aga enam mitte. Selge on see, et pĂ€ris relvast laskmine on midagi erakordset ja seda kogevad isegi kaitsevĂ€elased. Metsas paukpadrunitega harjutamine ja pĂ€ris padrunitega mĂ€rki laskmine on ikka kaks ise asja –pĂ€ris relv lööb adrenaliini ĂŒles ning nĂ”uab hulga rohkem keskendumist.

Hoolimata stereotĂŒĂŒpidest pole aga laskmine mingisugune „meeste teema“, mida nĂ€itab ka lasketiiru kĂŒlastavate ja relvakoolitusi lĂ€bivate erinevas vanuses naissoo esindajate hulk. Kuigi relvadest laskmine nĂ”uab veidi fĂŒĂŒsilist panust ja tagasilöök vĂ”ib esimestel kordadel tunduda hirmus, on mĂ€rksa olulisem roll hoopis ajutegevusel ning keskendumisel, mis viib tĂ€pse lasuni. Kogenud instruktorid nimetavad seda laskmisjoogaks –keskendud ainult ĂŒhele tegevusele ja viskad muud hĂ€irivad vĂ”i ebaolulised mĂ”tted peast vĂ€lja. Lasketiirus unustatakse mistahes argimured ning tihtipeale avastatakse pĂ€rast viimast lasku kĂ”rvaklappe ja kaitseprille Ă€ra vĂ”ttes, et tegu polnudki teab mis suure murega, sest laskmine aitab muu hulgas paganama hĂ€sti ka pingeid maandada!

KĂŒmme kilomeetrit suusatamist paneb sĂŒdame kiiremini pĂ”ksuma, aga sama teeb ka lasketiir, mis annab kogemuse, mida naljalt mujalt ei saa.

laskmine.ee

sale@laskmine.ee

+372 5558 5416

T.O ENGINEERING
MAI 2023 14 TULE PRAKTIKALE vĂ”i TÖÖLE
Fotod: erakogu

Ootame sind tööle vÔi praktikale, aita tÀiustada meie puhastusteenust!

Taaskasutus on moes!

Meie poolt pakutavate Renew arvutite ja monitoride puhul on tegemist kasutatud Ă€riklassi masinatega, mis on olnud suuremates ettevĂ”tetes vĂ”i riigiasutustes eelnevalt kasutusel. Tooted on enne mĂŒĂŒki panemist ĂŒle kontrollitud. KĂ”ikidele teise ringi toodetele kehtib garantii 2 aastat!

3-aastane lisagarantii tasuta!

Tingimused: epson.eu/promotions/extended-warranty

8100 6500 mustvalget vĂ€rvilist lehekĂŒlge (ĂŒks komplekt tinti*)

EcoTank L3256

*epson.ee/ecotank

Kampaania kestab alates 01.05.2023 kuni 31.05.2023

Tallinn: T1, Sikupilli, TĂ€hesaju, Mustikas

Tartu: Kalda tee 41

VÔru tn 79

Narva: Fama

PĂ€rnu: Papiniidu 42

Viljandi: MÀnnimÀe

Saaremaa: Auriga

hĂŒvasti
oma
199 € 219 €
JĂ€ta tindikasettidega
SÀÀsta kuni 90%*
printimiskuludelt
Dell Renew 3040 SFF 8GB SSD 256GB SSD Win10Pro Dell Renew 7040 MT i7 16GB SSD 480GB SSD Win10Pro Lenovo ThinkPad T470 i5-6300U 14’’ 229 299 179 329 399 i5 8GB 256GB SSD i3 16GB 256GB SSD

Turn static files into dynamic content formats.

Create a flipbook
Issuu converts static files into: digital portfolios, online yearbooks, online catalogs, digital photo albums and more. Sign up and create your flipbook.
Tule praktiklae ( mai 2023) by Eesti Ekspress - Issuu