SOOVITUSED RETSEPTID KALENDER
Pille Endeni HÕRKU
12 retsepti!
Soodsalt ja tervislikult
SOOVITUSED RETSEPTID KALENDER
Ostukorvi vali tooteid targalt
Ka praegusel, majanduslikult veidi ebakindlamal ajal tuleb meil tagada mitmekesine, tasakaalustatud ja tervislik toidusedel. Toidust peab saama piisavalt valke, kiudaineid, vitamiine ja mineraalaineid. Oleme selleks koostanud soovitused igaks kuuks, et rikastada meie toidusedelit maitsvate ja tervislike, samas soodsate toitudega. Väljaanne sisaldab ka täielikku 2026. aasta kalendrit.
Räägitakse küll mitmekülgsest ja tervislikust toidusedelist, kuid vahel kaupluses inimeste ostukorvide sisu vaadates jääb mulje, et see soovitus on taandunud arvukatele värvilistele pakenditele, millelt on tooteinfot raske välja lugeda. Mida rikkalikum on valik, seda rohkem tuleb ostukorvi mittevajalikku, näiteks lisatud suhkrutega toitu, maiustusi ja näkse.
Sellepärast võiks soovitada:
⊲ koosta nädalamenüü ja käi sellekohase ostunimekirjaga poes;
⊲ uuri toidupakendeid;
⊲ jäta ebavajalik ostmata;
⊲ planeeri nädalalõpu või maiustamispäeva toidulaud (pidupäevi on ikka!);
⊲ väldi stressi tekitamist grammide kaalumisega (kui just pole tõsine haigus);
⊲ käitu targalt ja alusta ühe terviseteadliku toitumise nädalaga. Kui see sobib, siis korda seda ikka ja jälle.
Sisukord
4 Toiduvarud õpetavad menüüd koostama
RETSEPTIKALENDER 2026
8 JAANUAR – Pasta peedikastmes
10 VEEBRUAR – Juustune suvikõrvitsa-quiche
12 MÄRTS – Värskekapsasupp ubadega
14 APRILL – Hommikusöögisalat
16 MAI – Kapsaomlett
18 JUUNI – Rabarberidessert laimivahu ja kaerahelbepuruga
20 JUULI – Smuutikauss mustikate ja rukkileivaga
22 AUGUST – Vahemereline tomati-fetasalat
24 SEPTEMBER – Köögivilja-hakklihahautis
26 OKTOOBER – Magushapu kana-köögiviljaroog
28 NOVEMBER – Soe kaerakruubisalat köögiviljadega
30 DETSEMBER – Laimikook
32 Kas tuled kriisiga toime või murdud?
KOOSTANUD: Siiri Lelumees
RETSEPTID: Pille Enden
RETSEPTIKALENDRI FOTOD: Jaan Heinmaa
KEELETOIMETAJA: Lembi Kaasik
KUJUNDUS: Pikselpunkt Väljaande koostamisel on kasutatud terviseajakirjas Kodutohter ilmunud materjale.
FOTOD: Shutterstock
TRÜKIKODA: Printall
ISBN 978-9908-54-053-5
© Ühinenud Ajakirjad, 2025
TOIDUVARU Pikaajaline
Pikaajaliseks tarbimiseks peaksid samuti olema varud, kusjuures nende hoiutingimused on väga tähtsad. Kui ei ole jahedat hoiukohta ja elu põhineb ainult köögikapis ja külmkapis oleval toidul, siis tuleb sellega arvestada ja suuri varusid ei saa soetada.
Kindlasti tuleb aga jälgida pakenditel olevat toidu säilivusaega. Varutud toitu peab kogu aeg sööma ja uuendama, sest ükski aine ei seisa igavesti söögikõlblikuna. Mõistlik on paigutada näiteks kuivained ritta säilimisaja järgi, tarbida enne varasema säilimisajaga toitu ja siis tuua kohe uus asemele.
Kuivainete säilitamine
Kuivaineid tuleb säilitada kuivas, jahedas ja (päikesevalgusest eemal) pimedas kohas. Need säilivad tavaliselt ühe aasta.
Kuivained võiksid olla riiulil reas originaalpakendis. Säilimisaja võiks kirjutada üle hästi nähtavalt. Pakendid võib panna ka kasti või valada sisu ümber purkidesse. Ohtlik on liigne niiskus, kuna see põhjustab hallitust.
Konserve ja kompotte võiks hoida umbes kaks aastat. Eriti tuleb jälgida kividega kirsside, ploomide ja teiste luuviljaliste säilitamist, kus kivides olevad mürgised ühendid hakkavad lahustuma ja ohustavad tervist. Konserve ja mahlu, millele on tekkinud hallitus, ei tohi mingil juhul enam tarvitada!
Juustune suvikõrvitsa -quiche
Muredal põhjal piruka rikkalikus täidises on lisaks suvikõrvitsale rohkelt juustu. Pirukas maitseb kõige paremini ahjusoojalt.
Põhja valmistamiseks sega jahu, sool, pipar ja pune. Lisa tükeldatud külm või. Haki noaga, mudi sõrmede vahel või töötle kombainis puruks. Lisa külm vesi ja töötle ühtlaseks elastseks tainaks. Rulli tainas jahusel laual lahti, suru 24 cm pirukavormi põhja ja äärtele ning tõsta 30 minutiks külmkappi. Kuumuta ahi 200 kraadini. Koori ja haki sibul. Lõika suvikõrvits 5 mm paksusteks viiludeks. Sulata pannil või, lisa sibul ja hauta 3–4 minutit. Lisa suvikõrvitsaviilud ning prae, kuni need on enam-vähem pehmed. Maitsesta pune, soola ja pipraga. Klopi kausis munad koos piimaga lahti. Maitsesta natukese soolaga. Puista põhjale ¾ riivjuustust. Tõsta peale suvikõrvitsasegu ja kalla sellele ettevaatlikult muna-piimasegu. Puista peale ülejäänud juust. Tõsta ahju ja küpseta 30–40 minutit. Kui pirukas küpseb liiga pruuniks, kata fooliumiga. Võta ahjust ja lase 10 minutit jahtuda, enne kui serveerid. 8 TK VALMISTUSAEG 30 MINUTIT + 30 MINUTIT KÜLMKAPIS + 30–40 MINUTIT AHJUS PÕHI ⊲
Köögivilja-hakklihahautis
Klassikaline hautis köögivilja ja hakklihaga on sügisesest köögiviljasaagist valmistatuna erakordselt maitsev, eriti veel koos keedukartuliga. Kui on soovi, võib ka hapukoort hulka segada.
1 sibul
300 g peeti
200 g porgandit
300 g peakapsast
3 sl õli
⊲ 2–3 dl vett või puljongit
⊲ 400 g veisehakkliha
⊲ 1 sl nisujahu
⊲ 3 sl hakitud tilli
⊲ soola, musta pipart Haki sibul, riivi peet ja porgand jämeda riiviga. Haki kapsas või lõika ribadeks. Kuumuta potis 2 sl õlis sibulat, peeti ja porgandit 3–4 minutit, lisa vesi või puljong ja hauta 5–6 minutiga poolpehmeks. Lisa kapsas ja hauta pehmeks, u 10–15 minutit. Pruunista hakkliha pannil 1 sl õlis ning maitsesta soola ja pipraga. Lisa jahu ja kuumuta läbi. Tõsta potti ja hauta koos köögiviljadega 5–7 minutit. Maitsesta soola ja pipraga, sega hulka hakitud tilli.
1 2 3 4
TOIME VÕI MURDUD? Kas tuled kriisiga
Miks reageerime kriisi sattudes võrdsetes olukordades erinevalt? Tuntud prantsuse psühholoogi Christophe André väitel oleneb meie minevikukogemustest ja geenidest see, mis meis ohvri või võitleja välja toob. Anname siinkohal ülevaate põhilistest soovitustest, kuidas kriisiga toime tulla.
Kriis annab teada suurest ja negatiivsest muutusest ning inimesed reageerivad sellele isemoodi.
Kriisiolukorraga silmitsi seistes tehakse läbi mitu faasi. Kõigepealt tabab meid stress, siis ärevus ja lõpuks depressioon. Kriisihetkel stressitase enamasti tõuseb, siis tuleb kaasaulpimine lõpetada ja oma jõuvarud kokku võtta, et veepinnal püsida.
Ärevust seevastu tekitab hirm, et ei suudeta olukorraga hakkama saada. Aga hirmul tuleviku ees ei tohi lasta võimust võtta.
Depressioonifaas algab siis, kui öeldakse, et kõik on läbi. Lõks seisneb selles, et rohkem energiat kulutatakse oma ebaõnnele mõtlemisele kui katsetele sellest pääseda.
AEG AITAB ASJU KLAARIDA
Kuigi kriis tõotab kesta kaua, on aja möödumisel pigem leevendav mõju. Aeg lubab asju perspektiivi seada ja rahuneda. Inimolend harjub ju väga ruttu peaaegu kõigega. Inetuse, müra, saastega… Kui pole valikut, tuleb harjuda. Kriisiperioodil aitab aeg meil leida varusid, mida me ei teadnud enesel olevat. Hakkame millegi kallal nokitsema ja ideed muudkui tulevad.
Kuigi paljud kaeblevad ja hädaldavad rasketel hetkedel, ei too kaeblemine leevendust, kui just kuulaja meid tõhusalt ei lohuta või tegutsema ei ärgita. Eriti kasutu on sõnaline kaeblemine, mis muutub kiiresti halaks. Kui tõesti on soov kurta, tasub seda teha pigem kirjalikult – panna oma muremõtted paberile – ja eelkõige lahendusi otsida. Enese kujutamine ohvrina ei too kunagi kasu.
Kriisi ajal on meedial mürgitav mõju, kuna pidev negatiivsete uudiste kuulamine-vaatamine tekitab ängistust: me satume vastamisi olukordadega, mille ees oleme jõuetud.
Parem on hoida end asjadega kursis ohutust kaugusest ja kaitsta ennast ärevust tekitava info üledoosi eest.