Saateks 6
Miks vähk tekib 9
Ebatervislik toiduvalik on vähi ohutegur 11
Ainevahetuse muutused suurendavad vähiriski 14
Rasvumine 14
Hormoonid 15
Kasvaja teket soodustavad kahjulikud harjumused 18
Suitsetamine ja tubakatooted 19
Alkoholi kuritarvitamine 19
Vähene kehaline aktiivsus 20
Kõrvalekalded ööpäevarütmides ja kunstlik valgus 21
Viirused ja bakterid 22
Keskkonna osa vähi arengus 24
Saastatus 24
Kiirgus 27
Kuidas vähki ennetada 31
Vähiriski vähendavad toiduühendid 35
Kasvaja teket soodustavad toidud 46
Valmista toit tervislikult 48
Igapäevased head harjumused ausse 50
Kui vähk on diagnoositud 59
Haigustunnused mõjutavad toitumust 61
Üldisi toitumissoovitusi 64
Toiduvaliku põhireeglid 67
Toeks toidulisandeid 68
Eluviisinõuandeid 70
Kuidas vähk levib
73
Kaugsiirete teke 74
Siirete mitmeastmeline areng 75
Järjestikune või paralleelne siirete moodustumine 78
Siirete teket soodustavad tegurid 79
Siirete teket pidurdavad toiduühendid 80
Hüpoksiavastased ained 80
Glükolüüsi takistavad ühendid 82
Lisaveresoonestiku teket pidurdavad ühendid 82
Koe terviklikkust toetavad ained 84
Tromboosivastased ühendid 86
Veresoonte seinu kaitsvad toitained 87
Põletikuvastased ja immuunsust
võimendavad ühendid 87
Kaugsiiretega haige toiduvalik 90
Keemiaravi ja toit
93
Keemiaravi tüüpilised kõrvalmõjud 99
Toiduvalik keemiaravi ajal 103
Toiduga mõjutamise eesmärgid 103
Toiduühendite vastasmõjud keemiaraviga 105
Toitumissoovitusi keemiaravi saajale 110
Hapnikust abi keemiaravi ajal 111
Antioksüdantide poolt ja vastu 112
Mõnede vähkkasvajate
toitumisravi 115
Rinnavähk 116
Rinnavähk on hormoonsõltuv kasvaja 117
Riskitegurid 118
Rinnavähihaige toitumisest 121
Teised prognoosi mõjutavad tegurid 126
Munasarjavähk 128
Riskitegurid 129
Munasarjavähihaige toitumisest 129
Emakakaelavähk 133
Riskitegurid 133
Emakakaelavähihaige toitumisest 134
Eesnäärmevähk 137
Eesnäärmevähk on hormoonsõltuv kasvaja 138
Riskitegurid 139
Eesnäärmevähihaige toitumisest 140
Söögitoruvähk 144
Riskitegurid 144
Söögitoruvähihaige toitumisest 145
Maovähk 148
Riskitegurid 149
Maovähihaige toitumisest 150
Soolevähk 153
Riskitegurid 153
Soolevähihaige toitumisest 155
Ajuvähk 159
Ajuvähihaige toitumisest 161
Nahavähk 164
Nahavähihaige toitumisest 166
Lisalugemist
Kuhu ulatuvad vähi juured? 170
Krooniline põletik on üks vähi riskitegur 174
Vale valgus ja õige pimedus 176
Nakkused põhjustavad vähki 181
Helicobacter pylori põhjustab maovähki 186
Tervislik eluviis on heaolu alus 191
Vähirisk peidus pakendites ja kosmeetikas 196
Kuidas töö, nõnda vähirisk 202
Asbest ohustab veel tagantjärele
Elule aastaid ja aastatele elu
Et vähk ei haaraks ohje
Rinnavähi ees uks lukku
Ise rinnavähi vastu
6 ohukaitset 229
Vähis võib süüdi olla ka vähk 232
Mesi ja vähk – poolt ja vastu 237
Vähi vastu teadliku toiduvalikuga 240
Kasvajavastane jõud taimedes ja seentes
Kasvajavastane jõud taimedes
Köögiviljad on kasvajaennetuse võti
Puuviljad ja marjad avavad tee tervisele
Kasvajate vastu seentega
Kurja kasvaja peletuseks
Eelsoodumus ei määra veel saatust
Loodus pakub lahkesti oma abi
Teadliku toiduga sõrad vähi vastu
Kaugsiirded ootavad mõjusat ravi
Taimsed ühendid võivad muuta vähiravi kulgu
Terviseteave: tõeterad sõkalde seast
Lisa 1. Mõnede vitamiinide olulisemad toiduallikad
Lisa 2. Mõnede mineraalainete olulisemad toiduallikad
Olulisemate mõistete seletused
Kasutatud kirjandus
Pühendan selle raamatu austusega oma isale, kes kaotas võitluse vähiga. Tema läbielamised panid mind mõistma elu väärtust ja eluväärtusi.
Katrin Sak
Saateks
Vähk on süsteemne haigus, mis võib enda alla haarata kogu organismi. Viimased aastakümned on selle tõve tekkepõhjuste ja olemuse mõistmisse toonud olulisi muudatusi. Leitud on uusi võimalusi haiguse arengu ja leviku pidurdamiseks ning pahaloomulist kasvajat ei käsitata enam kui surmatõbe, vaid kui kroonilist haigust, millest tihti ei saa küll päris terveks ravida, kuid mida on võimalik vähemasti teatud aja kontrolli all hoida.
Teiste süsteemsete haiguste korral, nagu suhkruhaigus, kõrgvererõhktõbi või veresoonte lupjumine, ei kõhkle me ravi ühe osana rääkida haiguspõhisest toitumisest, ent vähkkasvaja puhul tunduvad toidusoovitused veel millegi mitte tõsiselt võetava, müstilise ja ehk isegi alternatiivsena. Seejuures on selge, et toitumine, toidu imendumine ja omastamine on tihedas vastastikuses mõjutuses haigusega kaasnevate organismisiseste muutuste ja ka raviga.
Seega ei peaks me toitumisonkoloogia käsituses ja rakenduses esitama küsimust “kas?”, vaid hoopis “kuidas?”, “millal?”, “mis näidustusel?”, “mis eesmärgil?”, “kui palju?”, “kui tihti?”, “milliste riskide ja kõrvaltoimetega?” ning “kui kaua?”.
Erinevalt klassikalisest vähiravist ei keskendu toitumuslik lähenemine mitte niivõrd kasvaja mõõtmete vähendamisele ja selle kokkusurumisele, kuivõrd ravieesmärkidele, nagu haiguse kulu aeglustamine ja elulemuse ehk diagnoosijärgse eluea pikendamine, kasvaja taastekke tõenäosuse vähendamine, inimese elukvaliteedi parandamine, ravi kõrvaltoimete ja valu alandamine, ravimiresistentsuse mahasurumine.
Sünergilises koostoimes klassikalise raviga (lõikus, keemiaravi, kiiritus, hormoonravi) võimaldab toitumisonkoloogia parandada vähihaige üldist seisundit, kasutada võimalikult varakult erinevaid tänapäevaseid ravimeetmeid, suurendada ravimiannuseid ja nende mõju, lühendada taastumisaega ning muuta haigus ja selle ravi inimesele võimalikult talutavaks.
Käesolev raamat on üles ehitatud teadmistepõhiselt: praktilised soovitused tulenevad tänapäevasest teoreetilisest ainekäsitlusest, näidates, et toitumisonkoloogial on pahaloomuliste kasvajate kompleksravis oma kindel koht. Raamat on mõeldud toetuseks ja abiks kõigile vähihaigetele, pakkudes teavet haiguse olemuse, arengu ja toiduvaliku kohta erinevas staadiumis ning erineva paikmega kasvajate korral. Parima tulemuse saavutamiseks on teadlik toiduvalik tähtis haiguse igas järgus – nii enne ravi, ravi ajal kui ka pärast seda.
Samuti sobib raamat lugemiseks haige lähedastele ja põetajatele, aga ka sotsiaal- ja meditsiinitöötajatele. Niisamuti leiab siit kasulikke nõuandeid pahaloomulise kasvaja ennetuse, tõve põhjuste ja riskide maandamise kohta.
Raamat “Toit ja vähk” on kirjutatud lootuses, et toitumisonkoloogia praktiline rakendamine parandab pahaloomulise kasvajaga haige üldist seisundit, enesetunnet ja ravitulemusi, võimaldades nii leida rõõmu ja mõtet igas uues päevas.
Autor
VENNETADA Kuidas vähki
ähi tekkepõhjuseid tundes saame astuda sammu lähemale ka selle raske haiguse ennetamisele.
Eelmisest peatükist sai selgeks, et 90–95% kõigist pahaloomulistest kasvajatest arvatakse olevat tekkinud keskkonna- ja eluviisitegurite mõjul: suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, liigne päevitamine, keskkonna saastatus, nakkused, stress, vähene liikumine, rasvumine, ebatervislik toitumine.
Kolmandik kasvajaid valest toitumisest
Üle kolmandiku vähisurmadest on seotud just vale toiduvalikuga ning mõne vähitüübi korral võib see määr ületada isegi kahe kolmandiku piiri. Seega saaks suhteliselt suurt osa vähisurmasid ära hoida, kui vaid oskaksime oma menüüs sobivaid muudatusi teha.
Seost ebatervisliku toitumise ja pahaloomuliste kasvajate tekke vahel märkas Vana-Rooma arst Galenos juba 168 aastat eKr. Siiski kulus veel aastasadu, enne kui see tähelepanek ka teiste arstide kinnituse leidis. Sajandite jooksul on meie toitumisharjumused oluliselt muutunud ning tänapäeva ühiskonna moodne menüü ei sarnane enam kuigi palju selle toidulauaga, mille ääres meie kauged esivanemad kunagi istusid. Samal ajal on erinevaid kasvajaid (sh rinna-, soole-, munasarja- ja eesnäärmevähk, lisaks suitsetamisega seotud kasvajad) tänapäeval võrratult rohkem, kui seda oli küttide-korilaste kultuurides. Moodsa ühiskonna toiduvalik, eriti just suure rasvasisaldusega toitude eelistamine koos vähese taimse toidu tarbimisega, on kaasa toonud tähtsaid muutusi rakusisestes signaaliradades – kõik see mängib määravat rolli ka vähkkasvaja arengus. Kinnitust pahaloomulise kasvaja ja toitumise vaheliste seoste kohta pakub vähki haigestumise tendentsi võrdlemine maailma eri piirkondades. Nii on Aasia naistel rinna- ja käär- või pärasoolevähki palju harvem kui nende Kaukaasia suguõdedel ning põhiline vastutuskoorem arvatakse siin lasuvat läänemaailmale tüüpilisel toiduvalikul. Ka Vahemere maade menüüd on vähi arengule üldiselt ebasoodsamad. Samal ajal oleneb vähi tõenäosus ühelt maalt teise asunud inimestel ikka riigist, kus elatakse, mitte aga enam päritolupaigast.
Puu- ja köögiviljad kaitsevad kogu organismi Seni kõige selgem arusaam, kuidas pahaloomulise kasvaja areng oleneb toiduvalikust, on pöördvõrdeline seos puu- ja köögiviljade söömise ning eri tüüpi vähkide vahel. Sobivalt hoiustatud ning hoolsalt puhastatud puu- ja köögiviljade rohke söömine toimib vähivastaselt kogu organismis, aidates vähiriski vähendada kuni kaks korda. Puu- ja juurviljarikas menüü aitab langetada ka kehakaalu – teame ju hästi, et tööstusmaades kõige sagedasemad kasvajatüübid (sh rinna-, eesnäärme- ja soolevähk) on seotud just elanikkonna rasvumisega. See ei suurenda üksnes kasvajariski, vaid mõjutab oluliselt vähihaige edasist elu. Kui ülemaailmset rasvumisepideemiat suudetaks lähiaastatel mingilgi moel ohjeldada või isegi alla suruda, võib loota, et liigsest kehakaalust mõjutatud vähke tuleb ette üha harvem.
Oma eluviisi ja ka keskkonda, millega iga päev kokku puutume, saame ise teatud piirides muuta. Seega on vähk suures osas ennetatav haigus. Võttes siinkohal arvesse, et edusammud kõige sagedasemate pahaloomuliste kasvajate ravis on praegu veel vähesed, on loogiline keskenduda just selle raske haiguse ennetamisele – teha ümberkorraldusi ka oma igapäevases toidumenüüs.
Risk muutub elu jooksul
Toitumine on pahaloomulise kasvaja arengu tähtis keskkonnategur, kuna toitained võivad sellesse sekkuda ja muuta vähi tekkemehhanisme. Toiduühendid avaldavad mõju valkude sünteesile ja talitlusele ning võivad mõjuda nii otseselt kui ka kaudselt kogu inimese geneetilisele informatsioonile, muutes geenide avaldumist ja rakkudele iseloomulikke tunnuseid, seeläbi ka vähkkasvaja arengut. Igapäevatoidus olevad tuhanded ühendid võivad lisaks geneetilistele teisenemistele esile kutsuda ka epigeneetilisi muutusi. Viimased on raku pärilikkusaine modifikatsioonid, millega DNA järjestus küll ei muutu, kuid kontrollitakse geenide sisse- ja väljalülitamist ning seeläbi määratakse ka valgud, mida rakk tootma hakkab. Seega muutub vähirisk meie elu jooksul pidevalt ning just epigeneetilised muutused võivad siin olla vahendid, mille kaudu rakud keskkonnamõjutusi, ka toidust, vastu võtavad, salvestavad ja endale meelde jätavad. Väga varajased epigeneetilised muutused võivad suurendada vähiohtu hilisemas elus, pakkudes nii seletust ka väitele, et emaüsas oleva loote kokkupuuted toitainetega määravad ja kujundavad veel sündimata uue ilmakodaniku vähiriski. Ühtlasi võime siit leida põhjenduse ka seosele, et suurema sünnikaalu puhul on täiskasvanueas suurem vähirisk nii naistel kui ka meestel. Teisest küljest on iga inimese vastused toiduühenditele, nende imendumine, ainevahetus ja transport kaasasündinud omadus, meile geenidega antud. Kõiksugused vastastikmõjud toidutegurite ja geneetiliste struktuuride vahel annavad ühtlasi aluse selleks, et ka igal inimesel on vähirisk ainuomane. Kuigi teave toitumise ja geenide vahelistest vastastiktoimetest kasvajate arengule on veel vägagi lünklik, on teadlased üksmeelel selles: niisugused vastastikmõjud mängivad olulist rolli ning seega menüü, mis on sobilik ühele inimesele, ei pruugi olla sugugi parim valik teisele.
Esmane ennetustöö vaeva väärt
Haiguse sümptomite puudumine ei ole sugugi märk sellest, et oleme terved, vaid kõik me kanname endas mingeid võimalusi vähi arenguks. Mida rohkem õpime tundma pahaloomuliste kasvajate tekkepõhjuseid ja
arenemismehhanisme, seda suuremal määral loome võimalusi ka edukaks ennetuseks. Ühelt poolt hõlmab see tavainimestele sageli kaugeks jäävaid rahvusvahelisi uurimisprojekte ning vähiennetusprogrammide algatamist ja tõhustamist, teisalt on aga äärmiselt tähtis anda inimestele rohkem teavet vähi riskiteguritest.
Selline terviseteadlik kasvatus peaks algama juba lasteaias ning jätkuma kooli terviseõpetusetundides. Teades, et paljusid vähi tekkepõhjuseid saab suuresti vältida, on selliste kasvajatüüpide esinemissagedust teadliku suhtumisega võimalik oluliselt piirata. Seega on esmase ennetustöö edendamine vaeva väärt ettevõtmine.
Loe lisaks: Kurja kasvaja peletuseks. Eelsoodumus ei määra veel saatust (lk 263).
Vähiriski vähendavad toiduühendid
Toitumine on väga kompleksne ja keeruline teema. Erinevatest puu-, köögi- ja teraviljadest on leitud tuhandeid taimseid kemikaale ning suur osa sellistest ühenditest ootab tõenäoliselt veel avastamist. Tänaseks on rohkem kui 1000 taimsele komponendile omistatud arvatavat vähiennetuslikku aktiivsust ning umbes 40 sellise aine tõhusust on uuritud ka kliinilistes katsetes.
Mis on kemopreventsioon?
Kontseptsiooni ja metodoloogiat, mis uurib vähi tekke pidurdamist toiduga saadavate, taimsete ehk fütokeemiliste ja teiste farmakoloogiliste ainetega, tuntakse vähkkasvaja kemopreventsiooni nime all. Sellise suuna lähteaeg ulatub 1980. aastate algusesse. Selle sisuks on kasvaja tekke pidurdamine ainetega, mis suudavad takistada raku DNA kahjustamist, tugevdada pärilikkusaine parandamismehhanisme ning kiirendada kahjustatud rakkude surma ja kõrvaldamist organismist, alandades vähiriski.
Toiduühendid võivad vähki mõjutada selle igas arengujärgus: esialgse rakukahjustuste tekke, muundunud raku paljunemise ning kasvaja arengu ja leviku ajal organismis. Siiski on kemopreventsioon märgatavalt tõhusam vähieelsete seisundite korral, mil geneetiliste ja epigeneetiliste kõrvalekallete osakaal on enamasti palju väiksem kui juba väljakujunenud pahaloomulise kasvaja puhul. Suurimat kasu kemopreventsioonist saavad tõenäoliselt inimesed, kelle vähirisk on kõrge ja/või üldine toitumuslik seisund kehv.
Toidulisandid usaldusväärsest allikast
On iseenesestmõistetav, et kui haigustunnusteta inimene kasutab kemopreventiivseid võtteid, eeldab see vägagi usaldusväärsete toksikoloogiliste andmete olemasolu. See tähendab, et tarvitatavad ühendid ja nende kogused peavad olema kontrollitud ega tohi organismi kuidagi kahjustada.
Kuigi igapäevasele toidule lisaks võetavaid toidulisandeid peetakse enamasti üldjoontes hästi talutavateks, on selliste ainete pikaajalise kasutamise ohutus kemopreventsioonis alati esmajärgulise tähtsusega ning nende ühendite tarbimisega seotud riskid tuleb viia nii väheseks kui võimalik. Tavainimese seisukohast tähendab see ainult usaldusväärsest allikast ostetud ja uuringutulemuste põhjal ohutuks tunnistatud lisandite tarvitamist.
Rinnavähk
R innavähk on kõige sagedasem pahaloomuline haigus naistel nii arenenud riikides kui ka arengumaades. Igal aastal diagnoositakse see ränk tõbi rohkem kui 2,3 miljonil naisel üle maailma ja enam kui 665 000 kaotab võitluses rinnavähiga oma elu. Sõeluuringute täiustamine, edusammud haiguse varajases avastamises, inimeste teadlikkuse kasv ning tõhusam ravi on mõneti küll vähendanud suremust ja suurendanud nende osakaalu, kes elavad pärast diagnoosi veel aastaid, ent haigestumise määr on siiski tõusujoones. Nii on rinnavähkide hulk igal aastal kogu maailmas kasvanud umbes 0,5%. Kui 2000 aastat eKr oli rinnavähirisk Kreekas peaaegu olematu, siis tänapäeval areneb see pahaloomuline kasvaja mingil eluetapil juba igal kaheksandal naisel.
Süsteemne haigus
Esmast rinnakasvajat käsitletakse tänapäeval kui organismi süsteemset haigust, millel on piiritletud paikmega osa. Rinnavähk ei ole üks kindel diagnoos, vaid see mõiste hõlmab mitut haigust, mis erinevad nii oma koepatoloogiliste omaduste kui ka geneetiliste muutuste poolest. Seejuures on erinevad ka haiguse prognoosid. Kuigi edusammud selle tõve varajases avastamises on üha suuremad ning arusaam rinnavähi molekulaarsest olemusest aina täiustub, muutub haigus korduvaks ka kolmandikul nendest naistest, kelle vähile on jälile saadud selle varajases staadiumis. Pisisiirete olemasolu pole ühelgi juhul võimalik välistada ning seepärast tehakse lõikuse järel tavaliselt adjuvantset ehk haiguse taasesinemise tõenäosust vähendavat ravi: keemia-, hormoon- ja/või immuunravi.
Neli alatüüpi
Rinnavähki võib jagada vähemalt neljaks alatüübiks, mille käitumismustrid erinevad nii ravile allumise kui ka üldise prognoosi poolest. Need on
• luminaalsed alatüübid A ja B , millele on omane östrogeeniretseptorite (ER) kõrge tase;
• inimese epidermaalset kasvufaktorit 2 (HER2) üle-ekspresseeriv alatüüp, mida iseloomustab hormonaalsete retseptorite puudumine;
• basaalne kasvaja ehk kolmekordselt negatiivne vähk , kus ei avaldu ei hormoonretseptorid ega ka HER2.
RINNAVÄHK ON HORMOONSÕLTUV KASVAJA
Tervetest rinnaepiteelirakkudest sisaldab östrogeeniretseptoreid (ER) ainult 15–25%, samas on vähemalt 70% kõigist rinnavähkidest ER-positiivsed kasvajad.
Naissuguhormoon östrogeeni toimeid vahendavad organismis spetsiaalsed retseptormolekulid ER α ja ER β. ER α avaldumine on rinnavähi peamine biomarker, tema olemasolu seostub vähem agressiivsete kasvajatega, mille prognoos on üldiselt parem.
Viimase sajandi vältel on rinnavähi ravi põhimõte olnud just sekkumine östrogeeni toimimisse. Mitmesugust hormoonravi on laialt ja edukalt kasutatud, samas piirab nende mõju nii kasvajale loomuomane kui ka ravi käigus omandatud ravimiresistentsus. Seda näitab ka tõsiasi, et ainult umbes pooled kõikidest kaugsiiretega ER-positiivsetest rinnavähkidest alluvad hormoonravile. Seejuures pole sellised antiöstrogeensed ravimid sugugi kõrvalmõjudeta: mitmed neist (sh tamoksifeen ja raloksifeen)
suu rendavad trombiriski, tamoksifeen suurendab ka emakakehavähi tõenäosust ning tiboloon insuldiohtu.
Östrogeeniretseptori-negatiivsed rinnakasvajad on üldjoontes kehvema prognoosiga. ER α -negatiivsed tuumorid moodustavad kõigist edasi arenenud rinnavähkidest umbes kolmandiku – sellistele kasvajatele on omane agressiivsem loomus ja tugevam kalduvus kaugsiirete tekkeks. Enamik ER α -negatiivsetest rinnavähkidest moodustub ER α -positiivsetest rakkudest, mis mingil põhjusel lõpetavad retseptori tootmise. Seejuures on tegemist teatud ulatuses dünaamilise protsessiga, mida saab erinevate signaaliradade kaudu mõjutada. Nii võib ER α tootmise taastamine rinnavähirakkudes parandada antiöstrogeensete ravimite toimet, vähemasti kasvaja mingis osas.
Teine östrogeeniretseptori alatüüp ER β aitab hinnata võimalusi ravile allumatuse kujunemiseks. Nii kalduvad väikese ER β -sisaldusega ER αpositiivsed rinnavähid avaldama tamoksifeenile üldiselt vastupanu. Naissuguhormoon progesterooni retseptorite olemasolu kasvajarakkudes viitab omakorda mõnevõrra paremale väljavaatele.
Keskeltläbi 25–30% rinnavähke iseloomustab HER2 valgu ületootmine ning see näitaja osutab kehvemale prognoosile. Sellised kasvajad ei allu hormoonravile ja siin on vaja blokeerida rakkude HER2 signaaliradu. Tänapäeval kasutatakse selleks monoklonaalseid antikehi, sh trastusumaabi.
Kaugsiirete teke
Rinnavähk kaldub moodustama kaugsiirdeid enamasti kopsudes, luudes, lümfisõlmedes, maksas ja ajus. Sellistel kasvajatel võib olla pikk vaikolekuaeg ning haigus võib taas ilmneda alles aastaid või isegi aastakümneid pärast esmase kasvaja ravi.
Samal ajal näitab statistika paraku ka seda, et kaugsiiretega haiguse väljakujunemisel jäävad tervistumise võimalused väga piiratuks.
RISKITEGURID
Rinnavähk on mitmeteguriline haigus ja tema käsitlus eeldab sellise kompleksse loomuse igakülgset tundmist ja mõistmist.
y Vanus ja sugu
Rinnavähi suurimad riskitegurid on vanus ja sugu, nii areneb see pahaloomuline kasvaja naistel sada korda sagedamini kui meestel. Alla 30-aastastel naistel on rinnavähk suhteliselt harv nähtus, oht suureneb koos vanusega. 30–39-aastastel naistel areneb pahaloomuline rinnakasvaja
ühel 233-st, vanusevahemikus 60–69 eluaastat on see näitaja tõusnud juba ühele 27-st. Kahjuks on just nooremate naiste rinnakasvajad tavaliselt agressiivsemad ja surmavamad, alludes kehvemini ka ravile.
y Pärilik soodumus
Rinnavähi tekkes on kindel koht pärilikul taustal: haiguse tõenäosust suurendab see, kui perekonnas on varem olnud rinna- ja/või munasarjavähki. Kaasasündinud mutatsioonid kahes rinnavähigeenis (BRCA1 ja BRCA2) viitavad suuremale ohule naise elu jooksul ning sellised kasvajad kipuvad ilmnema ka nooremas eas.
Päriliku teguri kanda on siiski ainult 5–10% rinnavähi koguriskist.
y Rinnahaigused ja koestruktuur
Pahaloomulise rinnakasvaja tõenäosust võivad suurendada kindlad healoomulised rinnahaigused (nt atüüpiline hüperplaasia), niisamuti ka vähieelsed seisundid.
Rinnavähi arengut ja agressiivsust soodustavad ka rinnakoe tihedam struktuur ja jäikus. Suurem risk teisese rinnakasvaja tekkeks on naistel, kellel on rinnavähk juba korra diagnoositud.
y Kokkupuude östrogeenidega
Üks selgemaid rinnavähi riskitegureid on kokkupuude ja selle kestvus kehasiseste ning kehaväliste östrogeenidega. See hõlmab
• menstruatsioonitsükli varasemat algust;
• edasi lükatud esimese lapse saamisaega või lastetust;
• lühemat lapse imetamise aega;
• ovulatoorsete tsüklite suuremat arvu;
• hilist menopausi.
Kui teismelisel tütarlapsel nihkub menstruatsioonide algus aasta võrra edasi, tähendab see hilisemas elus 10–20% väiksemat rinnavähiriski. Korrapäraste ovulatoorsete tsüklite algusaega aitab edasi lükata ka kehaline aktiivsus. Füüsiliselt aktiivsetel tüdrukutel on ovulatoorsed tsüklid väiksema sagedusega ja nende munasarjahormoonide tase vereringes on madalam.
Rinnavähi võimalust mõjutavad ka suukaudsed rasestumisvastased vahendid ja östrogeenasendusravi. Nii on Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus (IARC) paigutanud kombineeritud suukaudsed rasestumisvastased vahendid inimesele vähkitekitavate tegurite klassi. Peale nende võivad rinnavähiriski suurendada aga ka mitmed ravimid, sh mõned vaimsete ja neurodegeneratiivsete haiguste ravis kasutatavad rohud.
Rinnavähivastased toiduühendid
Alljärgnevast tabelist leiad teavet toiduühendite toimimise kohta rinnavähihaige organismis. Teatud tingimustes (NB!) on kindlad ühendid vastunäidustatud, küsimuste korral pea nõu toitumisspetsialistiga.
TAIMSED EHK FÜTOKEEMILISED ÜHENDID
Ühend Peamised toiduallikad
Kvertsetiin MUST JA ROHELINE TEE, SIBUL, ÕUNAD (eriti õunakoored), MARJAD (maasikad), BROKOLI, TOMAT
Tangeretiin TSITRUSELISED MANDARIIN, TANGERIIN, APELSIN (eriti nende koored)
Karotenoidid MITMED PUUJA KÖÖGIVILJAD (porgand, kõrvits, tomat, spinat, arbuus, melon, punane greip, aprikoos)
Vähivastased toimed
Pidurdavad rinnanäärmekasvajate arengut ja vähendavad vähiriski. Vähendavad 1. ja 2. (aga mitte 3.) staadiumi rinnakasvajate kordumise tõenäosust. Rohelise tee peamine koostisosa epigallokatehhiin-gallaat võib vähendada menopausieelses eas rinnavähi 1. ja 2. staadiumiga haigetel õlavarre lümfisõlme siirete hulka.
Soodustab ER-negatiivsete rakkude tundlikkust tamoksifeeni suhtes. Võib suurendada selle ravimi kättesaadavust organismis. Peatab rakutsüklit G2/M-faasis. Pikendab haigusevaba perioodi.
NB! Laborikatsetes hiirtega pärsib tangeretiin tamoksifeeni toimet kasvaja arengu pidurdamisel. Seni, kuni sellise mõju võimalus inimesele on välja selgitatud, on tamoksifeeni saavatel rinnavähihaigetel õigem tangeretiini suures koguses vältida.
Vähendavad oksüdatiivset stressi. Võivad pidurdada rinnanäärme rakkude jagunemist ja vähendada sel moel rinnavähiriski. Haigetel vähendavad karotenoidirikkad köögiviljad haiguse kordumise tõenäosust. Vereplasma karotenoidide tase on pöördvõrdelises seoses rinnavähiriski ja haiguse kordumise võimalusega.
Ginsenosiidid ŽENŠENNIJUUR Võivad pidurdada rinnavähirakkude kasvu.
Emodiin AALOE, ÕIEKAS KONNATATAR Võib pidurdada HER2 retseptorite avaldumist, mõjudes HER2 ületootvate rinnavähirakkude suhtes mürgiselt, tervetele rakkudele mõju ei avalda.
Kapsaitsiin PUNASED PIPRAD Soodustab rinnavähirakkude surma.
Ühend Peamised toiduallikad Vähivastased toimed
Genisteiin SOJA JA SOJATOOTED
Indool-3karbinool RISTÕIELISED KÖÖGIVILJAD (eriti brokoli, roos- ja lillkapsas)
Väävelorgaanilised ühendid
KÜÜSLAUK
Kurkumiin MAITSEAINE KURKUM
NB! Genisteiin on taimne östrogeen, millel endal on nõrk östrogeenne aktiivsus. Soja võib muuta östrogeeni ainevahetust nii menopausieelses kui -järgses eas.
Stimuleerib ERα ja ERβ toimimist, kusjuures tugevamat mõju avaldab ERβ -le. ERα soodustab rinnaepiteeli rakkude jagunemist; ERβ -l aga on vastupidine, pidurdav toime. Seega võib sojatoodete tarbimine väheses koguses aeglustada rinnavähi arengut. Suuremal hulgal söömine aga soodustab ERα-positiivse kasvaja arengut. Seepärast tuleks ER-tundliku rinnavähi diagnoosiga naistel sojatooteid piirata.
See ühend vähendab rinnavähiriski. Võib nihutada hormoonainevahetust vähem aktiivsete östrogeenide tekke suunas. Leevendab rakkudes oksüdatiivset stressi ja vähendab kahjustuste tekke võimalusi raku pärilikkusaines. Ristõieliste köögiviljade, eriti kapsa rohke tarbimine aitab opereeritud rinnavähihaigetel ära hoida või edasi lükata kaugsiirete teket ja nende agressiivsust. Aitab pidurdada nii ER-positiivsete kui ka ER-negatiivsete kasvajate arengut, peatades rakutsüklit G1-faasis. ER-positiivsetes kasvajates pärsib östrogeenide mõju, surub maha ERα tootmist ja võimendab tamoksifeeni toimet. Takistab kasvajarakkude tungimist ümbritsevatesse kudedesse ja liikumisvabadust; aitab ära hoida tamoksifeeni resistentsust.
Küüslaugus sisalduv allitsiin pärsib rinnanäärme kasvajarakkude jagunemist nii rakutsükli G0/G1kui ka G2/M-faasis.
Pidurdab rinnavähi arengut. Hiirtele siiratud inimese rinnavähi korral pärsib kopsusiirete teket, pidurdades angiogeneesi (lisaveresoonte teke) ja soodustades kasvajarakkude surma. Kurkumiinil on eriline roll ER-negatiivse ja HER2-negatiivse kasvaja korral: kahjustab selliste vähirakkude DNA-d, soodustab nende surma, pidurdab kasvu ja liikumisvõimet. Tervetele kudedele mürgist mõju ei avalda. Kurkumiin parandab kolmekordselt negatiivse vähiga inimeste elulemust.
Katehhiinid ROHELINE TEE
